Viive Tomson Võrumaalt - naine nagu orkester!

Kuidas ta kõike jõuab? - imestavad inimesed. Ega ei jõuagi! - on Viive vastus.

Ka minuga kohtumisel oli tal kiire, sest pidi minema lapselapse kunstikooli-lõpetamisele. Kõik käib tal jooksupealt, nagu ka tema vastused mu küsimustele.

Viive, sünnilt oled põlvalane, aga juba üle 40 aasta Võrumaal. Kas tunned, et see on sinu teine kodu?

On! Täielikult on see minu kodu. 15-aastasena tulin Põlvast Võrru. Algul elasin Võru linnas ja nüüd olen 20 aastat olnud maal abikaasa sünnikodus.

Oled kolme lapse ema? Kui palju lapselapsi on?

Olen seitsme lapselapse vanaema.

Selle kõige kõrval oled väga kohusetundlikult täitnud oma ülesandeid vanavanaemana.

Jah, nagu abi vaja, nii kohe läksin.

Kas oled taluperenaine?

Olen oma talu perenaine, lisaks seitsme küla perenaine.

Lättemäe talu perenaine ja Loosi kandi külade külavanem. Palju neis külades täna inimesi elab?

Kokku seitsmes külas 210 inimest.

Lasksid Loosi külla ehitada korraliku külaplatsi koos kiige ja lavaga. Kes kirjutab projekte ja kuidas käivad rahataotlused?

Algul kirjutasime projekte ise, nüüd aitab tütar.

Kogu organiseerimine ja ürituste läbiviimine on sinu õlgadel. Kes aitab teid rahaliselt, kas ka vald?

Enamasti saame raha ikka projektidest, ansamblid rahastatakse kohalikust omaalgatusprogrammist. Majanduskulud ja suvised niitmised on kõik valla toel. Muuks otstarbeks on valla toetus väiksem.

Kas keegi ka aitab külavanematöös?

Meil on külakogu, kuhu kuulub igast külast inimene. Viimasel ajal on kooskäimine veidi soiku jäänud. Aga varsti hakkab arengukava koostamine, siis saab kokkukäimine taas tihedamaks.

Sa oled päris pikka aega ka Vastseliina volikogu liige.

Jah, nüüd juba kolmandas koosseisus. Kolmandat aega olen ka revisjonikomisjoni liige. Olen olnud külaelu edendamise komisjoni liige ja viimati ka sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Ainuüksi külavanema töö on pingeline! Aga veel volikogu ja komisjonide töö ning istungid, õppepäevad jm igal kuul. Kuskohast sa ammutad sellise energia?

Suurimad energiaallikad on muidugi lapsed ja lapselapsed.

Teil on MTÜ Vastseliina Külade Ühendus ning sealsed koostegemised. Lisaks korraldad veel traditsioonilisi üritusi. Milliseid?

Kindlad üritused on emadepäev, jaanituli, isadepäev, sõbrapäev.

15. ja 16. juunil on XIX Vastseliina laat.Kuidas sa vallakodanikuna, volikoguliikmena ja külavanemana laata suhtud?

Minu jaoks on see aasta kõige suurem üritus. Ma ei ole külastamata jätnud ühtki laata.

Mis on see Vastseliina laada fenomen, et sinna tuleb kokku inimesi üle Eestimaa?

Ikka laadamelu! Ostmine polegi alati oluline. Laadal on vahva kultuuriprogramm, sest esinejaid on palju ja erinevaid nii meilt kui ka naaberriikidest. Laat on suur müügivõimalus inimestele, kes ise midagi toodavad.

Kui paljud laadad ja muud sündmused hakkavad tasapisi hääbuma, siis Vastseliina oma on endiselt hoos. Kas arenguruumi on veel?

Ikka! Igal aastal on laadakorralduses midagi uut ja alati see ka õnnestub.

Kuidas inimesed suhtuvad sellesse, et alati pakutakse laadal taimede, käsitöö, loomade ja aiasaaduste kõrval ka nn Poola kaupa?

Kuna Vastseliinas on maarahva laat, siis viidigi kommertskaup muudest kaupadest eraldi. Park ongi eraldi maa-ala, kus saab kaubelda vaid aiasaaduste, taimede, käsitöö ja loomadega.

Kes Vastseliina laata korraldab?

Teisipäevaklubi, kel on laadatoimkond, ja nende liikmeid kuulub ka volikogusse.

Kui volikoguliikmena vaatad, kas sinu koduvallast minnakse ära või tuleb inimesi ka juurde?

Minnakse ikka ära - nii välismaale kui ka suurde linna. Aga siiski tullakse ka meile tagasi. Lahkumist on rohkem, kuna meie kandis on tööstust vähe ja töökohti ei ole. Väljaränne on suur.

Vaatamata suurele koormusele juhid veel Keskerakonna Võrumaa piirkonna Vastseliina osakonda.

Jah, alates 4. aprillist 2012.

Kuidas sa ikkagi jõuad särada ning rõõmus olla?

Eks tegutsemisest tulebki energia! Kodusistumine mulle ei sobi. Kui on kohustusi, siis ikka lähed ja teed.

Sõidad palju ringi ja suhtled inimestega, aitad vanureid nende toimingutes. Mis on sinu arvates see, mis valitsusel on jäänud tegemata, et abivajajad on üksinda?

Vald ikka hoolitseb oma inimeste eest, aga bussiliiklus on küll selline, et ei olegi võimalik ringi liikuda. Kui on vaja, siis lähen ise ja viin inimesi poodi, arsti juurde jne. Tunnen, et minu kohus ongi inimesi aidata.

Sina teed seda kõike heast südamest ja tahtest, aga miks ei võiks valitsus inimestele appi tulla?

Muidugi võiks! Vallaeelarve ei ole ju nii suur, et saaks kõiki aidata.

Millised inimesed abi vajavad ja tunnevad puudust riigi abist? Sina teed ju seda tööd tasuta.

Need, kes elavad minu lähedal. Valla sotsiaaltöötajad aitavad ka oma jõu ja nõuga.

Kandideerid Keskerakonna nimekirja esinumbrinaVastseliina volikokku. Mida tahaksid vallas muuta?

Ei oskagi öelda, meil volikogus puudub eraldi opositsioon ja koalitsioon. Arutame asju ühiselt; kui vaja, siis vaieldakse asjad selgeks.

Kümmekond aastat tagasi sa pidasid loomi. Kas tänapäeval on Vastseliina kandis veel loomapidajaid?

Üksikud on veel jäänud.

Kui oleks turgu, kas inimesed peaksid loomi?

Kindlasti! Vanasti oli ju olemas suur turg naaberriigis, kuhu sai köögivilju ja muid saadusi viidud. Meil on ju ka noori, kes saaksid sellega elatist teenida. Kui on olemas turg, siis on ka tootmine. Tahet inimestel jätkub.

Kas teie vallas on ka harimata maid?

Väga vähe. Enamik maid on haritud, ükskõik, kas siis omaniku või rentniku poolt.

Kas ise osaled kultuuri tegemisel - laulad, tantsid?

Kümme aastat olen tegutsenud Loosi naljanaiste seas. Me oleme kolmekesi ja käime üritustel. Hiljuti esinesime pensionäridele. Teeme pulmas auväravaid, nüüd läheme juubelile, kus teemaks - kolhoos.

Oled ühiskondlikult aktiivne! Kas mõtled ka sellele, et kui enam ei jaksa, kes võiks järglane olla?

Momendil ma ei tea sellist inimest, aga loodan, et ta on olemas.

Kuidas tunned, kas inimesed on aktiivsed üritustel kaasa lööma või on neil pettumus millegi suhtes?

Kes käib, see käib, aga kes on kord jäänud koju, siis enam ei taha välja tulla.

Mis sa arvad, kas alkoholism on maal probleem?

Kuna alkoholi kättesaadavust on piiratud, on ka tarbimine väiksem. Külaelanikke solvabki see, kui öeldakse, et kaupluste ümber käib joomine - tegelikult seda ei ole.

Paljudest küladest on kadunud postkontorid ja kauplused, inimesed peavad tulema linna...

See on küll suur probleem. Õnneks on alles jäänud raamatukogud, kuhu saab rahvas kokku käia. Lisaks käib kauplusauto. Loomulikult oli postkontor vanasti külaelanike suhtlemiskoht.

Vanasti toodi ka pension koju, nüüd tuleb ise linnas järel käia?

Minul hakkas algusest peale pension laekuma panka ja mul ei ole sellega probleeme, kuna olen väga liikuv inimene.

Kuidas paistab Eestimaa elu läbi vanema inimese silmade?

Kõige rohkem solvab mind valetamine keskmise palga suuruse kohta. Minu pension on alla 300 € ja kõigil tuttavatel on palk 400 € juures. Kuidas saab siis keskmine palk olla nii suur, nagu meile teatatakse?!

Küsitles TOOMAS PAUR, Keskerakonna Kagu-Eesti koordinaator

[esiletõste]     15. ja 16. juunil on XIX Vastseliina laat. Mis on see Vastseliina laada fenomen, et sinna tuleb kokku inimesi üle Eestimaa?

„Ikka laadamelu! Ostmine polegi alati oluline. Laadal on vahva kultuuriprogramm, sest esinejaid on palju ja erinevaid nii meilt kui ka naaberriikidest," jutustab Viive Tomson.

Jaga |