Feminism teleseriaalis

Allakirjutanu ei tea küll päris täpselt uudiskeelendi  "naistekas" sisu, kuid kõnealune seriaal  aitab seda viga parandada. Vaatajaile pakutakse ohtralt pisaraid välja meelitavaid stseene kolme vallaslapsena kasvanud õe ja nende lähikondlaste elust, armumisi, vastamata armastust ja võib-olla et ka õnnelikke lõpplahendusi... Mida esialgu saab ainult oletada.

Naistemaailm

Ei tea,  kas klassikaline naistekas peab tingimata esindama ka feministlikku elukäsitlust, kuid seriaalis "Pilvede all" on selline  hoiak  kindlalt esiplaanil. Kõik  naistegelased, alates õdede kolmikust ja nende emast Sirjest ning lõpetades keskmise õe Mari tüdruksõbra Barbiga, on isekad daamid, kes  on otsustanud elus hakkama saada pigem üksi, kui end mõne nende meelest väheväärtusliku mehega siduda. Tõsi, erandiks, mis pidavat kinnitama reeglit, on noorim õdedest  Kertu, kes on peaaegu et rahul oma mehe Erikuga. Samas peavad vanemad õed aga ka Erikut meheideaalist kaugel olevaks äpuks, kes oma naist ei vääri. Vastupidi Kertule esindab feminismi räigemat poolt Barbi, kes meestega on juba ammu igasugused suhted lõpetanud ja noolib nende asemel Mari-sugust sugulashinge. Tema suust kuuleb meeste aadressil kõikvõimalikke halvustavaid kommentaare kuni kriitikani nende  ühe kehaosa mõõtmete kohta.

Vanim õdedest, Piret, kelle silmade läbi kogu sündmustikku nähakse ja kelle suu läbi seda kommenteeritakse,  pole, erinevalt Barbist ja Marist, veel kaotanud  usku  armastusväärse ja meheliku mehe olemasolu võimalikkusesse, kuigi elu talle järjest vastupidiseid kogemisi pakub. Mehed, kes Piretile püüavad meeldida, on kas valelikud võrgutajad või liiga ebahuvitavad, et rahuldada Pireti nõudlikku maitset. Eelmise põlvkonna feministe esindab ema Sirje, kas on oma lapsed üksinda üles kasvatanud,  kasutades sellejuures küll aeg-ajalt  temast sisse võetud  naabri Alberti abi. Ka hiljem, kui ta ise peale insulti abi vajab, ei saa ta Alberti  abist keelduda. Paraku pole ta nooremana siiski  vastanud  Alberti  kiindumusele ja ka  lõpuks nõustub ta kooseluga kui paratamatusega  ilma nähtavate positiivsete emotsioonideta. Millised olid Sirje suhted oma laste isadega, see on kiivalt varjatav saladus, mille avalikustamist ikka ja jälle edasi lükatakse.

"Puuetega" mehed ja sädelevad tualetid

Nagu feministlikule käsitlusele kohane, on kõik seriaali meestegelased mingi "puudega", mille tõttu nad  "õigele naisele" partneriks ei sobi.  Nii on Mari kolleeg Heiki homo, ärimees Indrek ja peaarst  Robert liiga võimukad, advokaat Raul liiga isekas, Albert liiga alandlik jne. Meessoo kõige vastikumat poolt esindab Mari hoolealuse Jaanuse isa Jaan, kes oma antipaatiat naiste suhtes ei vaevu isegi varjama. Omamoodi luuser on linnapea Paul - Pireti ning tema  õdede lapsepõlve mängukaaslane ja koolivend. Paul on läbi teinud moondumise inetust pardipojast ilusaks printsiks, sama protseduuri, mis tavamuinasjuttudes toimub  neiuga. Paraku ei piisa sellest Pireti armastuse võitmiseks, sest tõeline feminism taunib meestes pahelisuse kõrval ka koeralikku andumust.

Eesti telekanalite omatoodangus pole veel olnud ühtegi seriaali (kunagine "Salmonid" kaasa arvatud), kus samavõrd palju tähelepanu, kui "Pilvede all" jagunuks tegelaste stilistikale ja neid ümbritsevale miljööle. Võib isegi öelda, et selles seriaalis promotakse Eesti sisekujunduse ja moedisaini uusimaid trende. Kõik interjöörid, mida ekraanil näidatakse, on kavandatud ja  sisustatud sedavõrd efektselt, et kohati hakkab see juba situatsiooniloogikale vastu töötama. Nii see korter, mida Mari esimestes seeriates Indrekult üürib, kui ka see, kus ta hiljem elab, on sisustatud sedavõrd luksuslikult, et saab vaevalt olla  vastavuses üürniku maksevõimega. Iseäranis kummaline tundub see siis, kui Mari asub tööle alla keskmist palka teeniva õpetajana. Sama kehtib ka üksielava Pireti läbi kahe korruse ulatuva korteri ja Kertu-Eriku maja sisustuse kohta. Sedavõrd glamuurne kodune  miljöö  võib olla põhjendatud vast ainult advokaadipraksisest elatuva Rauli puhul.

Elukeskkonnast ei jää suursugususe poolest maha ka daamide tualetid. Need vahelduvad väga sageli ja  üks on teisest  efektsem. Eriti sageli teeb metamorfoose läbi Mari välimus, aga põnev on jälgida ka teiste tegelaste  väga trendikaid rõivakomplekte. Selles on ilmselgelt näha  ka importseriaalides silmas peetavat kahetist eesmärki.  Glamuur muudab saate  naiste jaoks  meelsamini jälgitavaks, samaaegselt võimaldub reklaamida seriaali tootmist toetavate firmade toodangut.

Intriige on piisavalt

Feministlikku  alatooni  ja  ülimat toretsemist kõrvale jättes  võib öelda, et seriaali süžee on konstrueeritud üpris nutikalt. Pidevalt on üleval üks või mitu intriigi, mis vaatajat ekraani küljes hoiavad. Mõnel juhul on nende vastuolude lõpplahendus küll üsna ebaloogiline (näiteks Roberi ja Pauli konflikt restoranis), kuid pinge tekitamiseks kõlbavad need ometi.

Loo muudab huvitavaks seegi, et  tavapäraste seriaalinäitlejate kõrval on rakendatud ka vähemtuntuid,  kes oma osaga sümpaatselt hakkama saavad.

Lõpetuseks

võib-olla mõneti kohatu  küsimus: kuidas on alles esimest aastat  ekraanil jooksev seriaal  suutnud vaadatavuselt  tihtipeale ületada juba 500 osale lähenevat  mammutseriaali "Õnne 13"?  Vastus on üpris lihtne. Viimase sisu on tänavu minetanud algusaegade  tempo ja  põnevuse.  See on asendatud istuvas asendis kahekõnedega  suhteliselt igavatel ja üldsegi mitte  asjassepuutuvatel teemadel. Kui juba vimkavend Jürka on läbi kahe seeria pandud pikalt targutama maailmalõpu ja Aafrika  näljahäda teemadel, siis on ilmselgelt tegu autorite ideepuudusega (või  tootjate rahapuudusega). Kui niiviisi kavatsetakse jätkata, siis on järgmisel hooajal väga raske  tagasi võita paremat  kohta  vaadatavuse edetabelis või isegi hoida senisaavutatut.

ENDEL RIHVK, kolumnist

[pildiallkiri]   RÕÕMSAD: Peategelasi kehastavad näitlejad Liis Haab, Elisabet Tamm ja Inga Allik feministlikest hoiakutest tulvil teleseriaalis „Pilvede all".

Jaga |