Venelased ei hakka kunagi isekeskis eesti keeles vestlema

ERNST ALLESE,      17. oktoober 2001


Kellele on vaja keeleseadust? Ons see vajalik vaid venelastele, Venemaa muulastele, lätlastele, leedukatele, ingerlastele või Venemaa eestlastele?
Või on keeleseadust vaja madalama astme töötajate kallal näägutamiseks neilt järjepanu riigikeele eksamite sooritamist nõudes? Kas võõramaalasest direktor või juhtfiguur ei peaks riigikeelt valdama ja alluvatega riigikeeles suhtlema? Miks temalt ei nõuta riigikeele eksami sooritamist? Miks kiusatakse taga vaid lihtinimesi, näiteks meditsiiniõdesid?
Kevadel juhtus minuga piinlik lugu. Tahtsin pääseda Rakvere Piimakombinaadi direktori jutule aga ei teadnud, et seal uus direktor on - umbinglane. Turvamees avas ukse. Tahtsin edasi minna, aga mind lükati jõuga tagasi. Kohutav!
"Rääkige sinna!" näitas turvamees restile seinas.
Resti taga oli sekretär, kes minu soovi peale direktoriga kokku saada vastas: "Tal ei ole aega. Ja pole tarvis ka teine kord tagasi tulla, ta ei võta teid niikuinii jutule."
See oli äärmiselt alandav. Hullem kui mõisnike aegu.
Ja see jutt, nagu hakkaksid Tallinnas või Narvas kaks venelast omavahel eesti keelt rääkima, on rohkem kui naiivne. Ja hea on, et ei hakka - mis muidu eesti keelest saaks!
Keskharidus tuleks ikka kõikidele venelastele anda nende emakeeles. Esimese Eesti Vabariigi aegu olid venelased ja üldse muud rahvused soodusolukorras - nemad võisid oma kooli avada, kui saadi kokku vähemalt 15 õpilast. Eesti kooli ei avatud alla 20 õpilase. Kui õpilaste arv langes alla 20, suleti kool kohe. Näiteks Paasvere algkool Virumaal suleti 1.jaanuaril 1932, kuna klassi oli jäänud vaid 18 õpilast (erandiks oli vaid Sirtsi algkool, mis säilitati ka veidi väiksema õpilaste arvuga.)
Põhimõtteks peab olema, et iga laps saaks põhi- ja keskhariduse omandada oma emakeeles.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)