Kui elamiseks on üks euro päevas, siis ei piisa vaid lubadustest!

Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis rõhutatakse, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata rahva arvamust ja teha koostööd rahvaga. Lähtudes sellest, peame pensionäride esindusena vajalikuks avaliku võimu tähelepanu juhtida esmalt elukalliduse pidevale suurenemisele. Toiduainete hinnatõusuga oleme praeguseks jõudnud Euroopa arenenud riikide hindade tasemele, kuid kuna palgad ja pensionid on jäänud sealsest tasemest kaugele maha, süveneb meil vaesus ja vähemalt kolmandik eakatest inimestest ning lastega peredest elab allpool vaesuspiiri. Üle 100 000 on Eestis selliseid eakaid (töövõimetus-, toitjakaotus- ja väiksema tööstaažiga pensionärid), kelle pension on alla 200 euro kuus. Nemad ja paljud lastega pered, kus vanemad on töötud, peavad pärast eluasemekulude mahaarvestamist ära elama ühe euroga päevas iga pereliikme kohta.

Koalitsioonilepe sätestab: „Eesti on peresõbralik riik ja parim paik elamiseks ning väärikaks vananemiseks." Kuidas aga valitsuse arvates sobivad kokku tegelik olukord ja koalitsioonileppes lubatu? Valimiseelsed lubadused rahvale, koalitsioonileppes kirjapandu ja tegelik olukord on karjuvas vastuolus. Tundub, et elame riigis, kus riiklikul tasandil valetamine ja vassimine on praeguse valitsuskoalitsiooni poliitika lahutamatuks osaks. Sõnade ja tegude lahkumineku üheks näiteks on elektrihinna tõus, mis enne valimisi peaministri arvates oli "lauslollus", pärast valimisi on aga „tark majanduspoliitika", mis kõiki hindu veelgi märgatavalt tõstab.

Olles Euroopa Liidu liikmesriik, peaksime selle liidu dokumendi "Euroopa igale eale" võtma oma riigi perepoliitika aluseks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Praegused pensionärid on tööealistena oma panuse andnud riigi majanduse arendamiseks ja taganud elanikkonna juurdekasvu, seega väärivad nad mitte ainult lubadusi väärikaks vananemiseks, vaid ka reaalseid tegusid: inflatsiooni ohjeldamist, eakatele hooldeasutuste ja meditsiiniteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, pensionimäära tõstmist vähemalt hinnatõusuga võrdses ulatuses. Soovitame meeles pidada, et ka praegused otsuste langetajad jõuavad kunagi pensioniikka.

Nõuame vastust, mida kavatseb Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu ette võtta, et tagada inimväärne toimetulek igale inimesele.

Paides, 20. mail seenioridekogu koosolekul

Jaga |