Mis kasu sellest on?

IMBI JELETSKY,      05. detsember 2001


…just nõnda küsis üks arukas mees, kes aastaid pensionäride asju ajanud ning peaks elu ja poliitikaga kursis olema küll. Mis kasu sellest on, küsis tema, kui jutt läks pensionäride meeleavaldustele, mis tõid maakonnakeskustesse sadu eakaid, Tallinna Toompea lossi ette aga rohkem kui 10 000 meeleavaldajat. Nad nõudsid pensioniks 45% keskmisest palgast, toimetulekupiiriks 1000 krooni.
Ei ole ju palju tahetud, kui mõelda, et riigiisade palk on keskmisest pensionist umbes 20 korda suurem, ometi söövad nemadki ühe kõhuga ja topeltrõivaid selga ei aja. "On ju ennegi käidud ja nõutud, avalikke kirju kirjutatud ja pöördumisi tehtud. Valitsus ei ole millelegi reageerinud."
Nii see on. Ja ei ole ka. Meenutagem aegu viis-kuus aastat tagasi, meenutagem, kuidas siis pensionäridest räägiti. Uudisekünnist ei ületanud miski, mis eakaid inimesi heas valguses näitas. Pensokas oli sõimusõna, rasvavõru suu ümber oli üks leebemaid iseloomustusi, millega vanainimest kirjeldati.
Oli noori ja edukaid, kes otsesõnu ütlesid, et neid muidusööjaid on liiga palju saanud, probleemi lahendaks see, kui… nojah, pole inimest, pole probleemi. Noore ja vanema põlvkonna vastakuti seadmine, iroonilise, pahatahtliku suhtumise kujundamine oli toonase isamaaliku valitsuse (karu)teene kogu rahvale ja sealtkaudu Eesti arengule. Ühiskonna eetilised alustalad lükati rängasti paigalt ära.
Pensionäride ühendused, aastaid tegutsenud EPPE, opositsioonierakonnad on vähem tegude, rohkem sõnadega seda muuta üritanud. Kas see on õnnestunud? Küllap on. Pensionäride väljaastumisi näidates ei otsi TV-tegijad välja enam kõige rääbakamaid ja tigedamaid inimesi. Uudistekünnise ületas eelteade Toompea piketi kohta, meeldivad olid ajakirjanike reageeringud. SL Õhtuleht kirjutab: "Eilse pensionäride meeleavalduse pärast on piinlik. Muidugi mitte oma murega välja tulnud inimeste, vaid võimupoliitikute pärast. Rahvaga ei suheldud ning võimupoliitikute ülbeid avaldusi ja kommentaari kuulates tikub paratamatult pähe banaalne esimese ja teise Eesti võrdlus… Täissöönu ei mõista näljast. Kõige hullem, et ei tahagi mõista." Mida oligi vaja tõestada.
Ja kasu neist Toompeal käikudest, pöördumistest ja avalikest kirjadest on see, et ühiskond (noored ja veelgi nooremad) on selgeks saamas, et olemas on ka vanem inimene, mitte ainult isa ja ema, vanaisa ja vanaema, vaid päris võõrad eakad daamid ja härrad, kolmandik kogu rahvast. Nad on olemas, peavadki olema, neil on omad soovid ja õigused ning valitsus ja võimukandjad peavad sellega arvestama. Kui mitte täna, siis homme kindlasti. Sest Toompeale tullakse taas. Peagi tullakse ka valimiskastide juurde - ja õnneks on inimestel mälu.
Kõigest sellest on kasu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)