Eakad- rahva liitlased või vaenlased?

MAIMU KIILAS,      04. september 2002




Oli küll kummaline lugeda 26. augusti Postimehes avaldatud artiklit Pensionäride parteid ähvardava likvideerimisohu kohta, mille oli kirjutanud ajalehe Järva Teataja ajakirjanik Tiit Reinberg.

Meenutaksin lühidalt, kuidas pensionäride erakonda halbustav artikkel lehte jõudis ja mida minult selle tarvis küsiti

Kell 12.00
Olin 23. augustil keskpäeval Kuusalu vallas, kui telefon helises ja tutvustas end Järva Teataja ajakirjanik Tiit Reinberg. "Te võltsite dokumente," hüppas ta mulle peale. Ta leidis, et meie võltsivat dokumente, kui näitame registris inimese erakonda astumise kuupäevaks 27.05. 2001 s.o partei asutamiskoosoleku kuupäeva, kui tegelik avalduse esitamise kuupäev on aga näiteks 27.03.2001. Tegin talle selgeks, et tegemist ei ole mitte võltsinguga, vaid registri nõue on, et erakonda enne astuda ei saa, kui seda pole moodustatud.
Juttu oli Reinbergiga veel ühest nimest, inimesest, kes olevat juba ammu surnud, aga ikka veel meie nimekirjas on. No ja siis meie kõne katkes. Ilmselt sai tühjaks helistaja, st ajakirjaniku mobiiltelefoni aku.

Kell 16.00
Kell neli, kui olin juba Tallinna koju jõudnud, võtsin ajakirjanik Reinbergile Järva Teataja toimetusse omalt poolt kõne. Siis ta teatas, et artikkel on juba valmis ja tema minuga kõneldut üldse sisse ei pannud. Tahtsin küll teada, mis ta seal kirjutas, aga vastuseks sain, et kui ilmub, siis näen.

Nägin lõpuks lehte
No ja eks ma siis nüüd nägin. Olevat helistatud 135-le Eesti Pensionäride Erakonna Türi linnaorganisatsiooni liikmele ja kõik nad olevat kinnitanud, et ei kuulu sinna erakonda. Millal see helistamine siis toimus? Kui minule 12 paiku päeval helistati, siis seda küsimust probleemiks ei olnud.
Kahe telefonikõne vahet oli umbes neli tundi. Kas selle ajaga oli võimalik kellelgi soojal suve ajal, südapäeval läbi helistada 135 inimest. Selge, et ajakirjanik bluffis.
Teine sama selge vale on see, et erakonna juhatuse liige Valter Mendelson, kelle juurde ajakirjanik läks intervjuud saama, polevat temale avaldusi näidanud, nagu oleksid need kadunud. Hr Mendelson viskas paki avaldustega ajakirjaniku ette lauale, aga Reinberg ega ka Mendelson ei hakanud 346 avalduse hulgas läbiotsimist tegema, et mõnda konkreetset nime leida. Ja mis õiguski on ajakirjanikul erakonna moodustamise dokumente kontrollida? Kes on talle selleks mandaadi andnud?
Kolmas vale on see, et Pensionäride erakonna esimees Evald Laprik nagu pahandust teinud koolipoiss ära ehmatas ja kohe septembris erakonda likvideerima lubas hakata. Nii kirjutas ajakirjanik Postimehes. No kuulge, tegemist ei ole ju tõepoolest mitte koolipoisiga, vaid rohkem kui 35 aastat kooli direktorina töötanud mehega, kes vaevalt küll et ühe teise erakonna valimisvahus oleva daami helistamise peale näost kaameks läheb ja erakonda likvideerima hakkab.

Miks meid mustaks määritakse?
Me olemegi ju süüdi! Oleme süüdi selles, et me oleme olemas. Et see igalt poolt välja tõrjutud pensionär julgeb ka häält teha, julgeb midagi tahta! Ja mitte ainult pensionide suurendamine pole meie probleem.
Meie probleem on ka meie laste ja lastelaste õppimisvõimaluste ja haridustaseme tõus, mis vägisi kipub allamäge minema õpetajate kui maa soola palgatõusudele vaatamata. Meie südamed valutavad kultuurituse süvenemise pärast meie noorte hulgas, mille taimelavaks on vägivalda normaalnähtusena esitav televisioon, narkomaania ja aids.
Me oleme selle kõige vastu. Seepärast me paljudele ei meeldigi. Sellepärast meid ka kardetakse. Pealegi on ju meid äraütlemata palju. Meid on ju 380 tuhat! Äkki me veel ühineme…

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)