Eesistumine ja jaanituli

Eesistumisega seotud kohustused panevad Eesti pooleks aastaks Euroopa Liidu eestkõneleja rolli, mis juhib meie riigile senisest oluliselt rohkem tähelepanu. Eesistumise ajal toimub Eestis üle 30 kõrgetasemelise kohtumise, visiidi ja konverentsi ning ligi 200 muud eesistumisega seotud üritust. Eesti ametnikel tuleb juhtida ligi paarisaja töörühma tööd nii Brüsselis kui ka Tallinnas.

Eesti eelistused eesistumiseks kinnitati juba jaanuaris ning peamiseks ülesandeks on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. Prioriteediks on avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa; turvaline ja kaitstud Euroopa; digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine; kaasav ja kestlik Euroopa.

Nende eelistuste näitamiseks on ka ilmunud Eestit Euroopale tutvustav videoklipp. Selles oleme turvaline riik, kus äri saab edukalt ühendada pereeluga seal, kus vaid ise soovid. Videoklipis astuvad üles kõrgtehnoloogilisi sõidukite jälgimissüsteeme pakkuva ettevõtte Navirec omanikud Reino Halla ja tema abikaasa Kristina. Nad räägivad, kuidas saavad oma äri juhtida looduskaunist Hiiumaa kodust, sest Eestis on võimalik veebis turvaliselt äri juhtida ja ametitega asju ajada. Pereisa Reino rõhutab, et Eesti on turvaline maa – perfektne koht aktiivsetele inimestele.

On loomulik, et meie riik proovib teistele näidata end parimast küljest. Loomulikult läheb see ka palju maksma. Ent asjaolu, et EL-i juhtimine viib maksumaksja rahakotist 75 miljonit eurot ning ainuüksi pidulikeks õhtusöökideks läheb sadu tuhandeid, ei võta meilt ära põhilisi tegemisi ja väärtusi. Ei jää toimumata laulu- ja tantsupidu ega süütamata ükski jaanilõke.

Pigem on hotellid ja söögikohad pool aastat senisest enam täidetud poliitikute ja ametnikega ning Tallinna vanalinnas jalutab soomlaste asemel rohkem rahvast ka mujalt Euroopast. Ehk satub mõnele suvisele grillipeole itaallane või iirlane, kes saavad tuttavaks mõne meie rahvusliku traditsiooniga?

Muidugi hakkab osa tähelepanust minema eesistumisest mitte sõltuvatele tegevustele. Eeskätt Brexiti-läbirääkimiste algusele, millega Eestil tuleb poole aasta jooksul kindlasti arvestada. Pole välistatud ka muude ja erakorraliste teemadega silmitsi seismine. Näiteks Läti paari aasta tagusele eesistumisele pani oma pitseri Euroopasse alanud paadipõgenike laine.

Eesti ei hakka EL-is oma juhtperioodil olemise ajal ajama nii spetsiifilist regionaalset teemat, nagu tegi seda Soome oma kunagise eesistumise ajal nn Põhjadimensiooniga, või Saksamaa, kes 1999. aastal eesistumise ajal ajas pigem autotootjate lobby’st lähtuvat poliitikat. Niisugust asja võivad üritada suured riigid.

Ent väikeriigid on olnud suurriikidest üldiselt edukamad eesistujad, sest nad on suutnud paremini leida kompromisse. Väikeriikide, sh Eesti huvides on, et liikmesriikide eesistumise tava jätkuks EL-is edaspidigi ning eesistuja ülesandeid ei antaks teistele institutsioonidele.

Ka Euroopa Liidu enda institutsioonid ei ole oma programmides arvestanud rahvuslike ja piirkondlike teemadega. Näiteks Euroopa Komisjoni tänavuses tööprogrammis räägitakse eelkõige majanduse elavnemisest, mis on alles hoogu võtmas ega ole veel jõudnud kasu tuua kõigile ühiskonnas, aidanud luua töökohti noortele ja vähendanud ebavõrdsust. Teemaks on rändevood, mis on seadnud surve alla EL-i välispiirid ja liidu suutlikkuse solidaarsuse tagamisel; kõrgendatud terrorioht; jätkuv ebastabiilsus meie ida- ja lõunapoolsetes naaberriikides, millele tuleb nüüd lisada Ühendkuningriigi referendumist tulenev ebakindlus.

Enam kui 500 miljoni elanikuga Euroopa Liidul on omad suured valdkonnad, millest paljud päranduvad Eestile eelnevast Malta eesistumise ajast. Eesti ülesandeks on nendega tegelda, samas näidates, et meil on asju, millega tasub tegelda teistelgi.

KESKMÕTE: Ent väikeriigid on olnud suurriikidest üldiselt edukamad eesistujad, sest nad on suutnud paremini leida kompromisse.

AIVAR JARNE, Kesknädal

Jaga |