Eesti ootab eurovastaste ühenderakonda

Ta tõi välja aluspõhimõtted, millele loodav erakond peaks toetuma:

* Ühenderakond on loodud kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril; mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele; mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus; mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

* Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. *Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.

* Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

* Riigikogu, presidendi, valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.

* Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

* Eesti riigikeel on eesti keel.

„Need praegusel hetkel veel alles hüpoteetilise eurovastaste ühenderakonna aluspõhimõtted peaksid tooma selgesti välja, mille poolest see erakond hakkaks erinema ennast ise veel millegi pärast "rahvuslik-konservatiivseks" nimetavast Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) ning teistest täna Riigikogus esindatud erakondadest,“ kirjutab postituse autor.

Laiapea sõnul demokraatia põhimõtte rõhutamine võib isegi tähendada, et selle algatuse edukaks osutumisel hakatakse Riigikogus andma vastuhääli ka Eesti sõjalistele välismissioonidele. „Praegu on teatavasti tavaks, et seda ei tehta. Näiteks eelmise aasta septembris kinnitas Kaitseministeeriumi tellitud uuring, et enamik Eesti elanikest on Afganistani missiooni pikendamise vastu, kuid vaid paar kuud hiljem kiideti see Riigikogus heaks ühegi vastuhääleta ning järgnenud valimiskampaania ajal kehtis erakondade vahel vaikiv kokkulepe seda teemat mitte puudutada,“ märkis Laiapea.

Tema sõnul tähendaks eurovastaste ühenderakonna tulek, et sellised poliitikute vaikivad kokkulepped hakkavad murenema.

„Põlissoomlaste tõus on murdnud Soomes terve rea tabuteemasid, mille puhul senised juhtivad poliitilised jõud üritasid avalikke debatte vältida. Väljavaade, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis, tekitab kohalikus poliitilises ladvikus loomulikult ärevust ning sellest on nüüd ka tingitud mitmesugused katsed seda ennetavate sammude ja meetmete abil ära hoida,“ leidis Laiapea.

Jaga |