Gwynne Dyer: Euroopa Liidu riikide juhid vastutavad paadipõgenike hukkumise eest

 Dyer toob välja, et Euroliidu liidrite otsusel lõpetati eelmisel aastal väga efektiivne paadipõgenikele suunatud programm „Otsi ja päästa“, mida Itaalia merevägi läbi viis. See asendati Euroliidu missiooniga, mille käsutada on vaid 1/3 nendest ressurssidest, mis olid Itaalia mereväel hallata. Uue kava järgi ei tohi Euroliidu laevad opereerida põgenikega tegelemisel enam kaugemal kui 50 km Itaalia rannikust.

Kahjulik muutus

Dyeri sõnul paisutas see muutus pagulaste hukkumist ja tõi kaasa Euroliidu riikide kodanike suure pahameele. Euroliidu riikide juhtidel tuli seepeale kiiresti hakata omamaise valijaskonna rahustamiseks kuidagi lahendama pagulaste probleeme.

 Esimese asjana asusid Euroopa Liidu riikide juhid Dyeri sõnul süüdistama smugeldajaid, keda nimetati nii kurjadeks inimkaubitsejateks kui ka orjakaupmeesteks. Avalikkusele maaliti pilt justkui käiksid kurjad smugeldajad pagulaste kodudes, kasseeriksid neilt 2000 dollarit, ja siis saadaks nad lekkiva sõiduvahendiga teele Euroopa poole. „Loomulikult, milline inimene sooviks lahkuda rahulikust ja meeldivast paigast nagu näiteks Somaalia või Süüria, kui teda poleks enne „töödeldud“ südametute inimkaubitsejate poolt?“ iroonitses Dyer.

 Ajakirjanik naeruvääristab oma artiklis Euroopa Liidu liidrite lubadusi, et kui purustatakse inimkaubitsejate võrk, siis justkui lakkaksid olemast ka Euroopa poole voogavad paadipõgenike hulgad.

Dyeri sõnul on kõige tähtsam ülesanne stabiliseerida neid riike, kust põgenikud on pärit. Vaid sel moel väheneb paadipõgenike probleem eurooplaste jaoks.

Arvude karm keel

Kanada ajakirjanik rõhutab, et pagulaste probleemist kõneldes tuleb vaadata ka arve. Ta tõstab esile, et Euroliidu piirist 1500 km raadiuses elab miljoneid inimesi, kes võimalusel juba homme koliksid Euroopasse. On meeleheitel inimesi, kes soovivad põgeneda sõja, anarhia ja despotismi eest. Ja kui lisada siia veel need, kes otsivad lihtsalt võimalust väärikamaks eluks riigis, kus korruptsiooni on oluliselt vähem, saame Dyeri sõnul kümneid miljoneid potentsiaalseid Euroopasse tulla tahtjaid.

Euroopa Liidu rahvaarv on umbes 650 miljonit, ja see ei kasva. Arvestades kolmanda maailma riikide populatsiooni plahvatuslikku kasvu ja tõenäolisi uusi kodusõdu erinevates riikides, suureneb surve Euroopa Liidule uute tulijate kaudu tulevikus veelgi. Dyeri sõnul tähendab see kõik paratamatult, et Euroopa kultuuriline identiteet muutub lähima kümne aasta jooksul igal juhul.

 Drastiliste meetmete kasutuselevõtt, et peatada pagulastevool Euroopa Liitu, toob Dyeri sõnul kaasa suuri inimohvreid ka tulevikus. Kuid Euroopa Liidu liidrid ei soovi endale vastutust võtta. Ja seetõttu käibki praegu peamiselt vaid smugeldajate süüdistamine, leiab Dyer.

Refereeris INDREK VEISERIK

[fotoallkiri] MUUTUSED: Euroopa kultuuriline identiteet muutub lähima kümne aasta jooksul tundmatuseni, kui pagulastevoolu ei suudeta pidurdada.

Jaga |