Kreeka vasakpööre võib liita Saksamaa BRICS-iga

 25. jaanuari Kreeka parlamendivalimistel sai võidu SYRIZA, kes kogus 36,3% häältest ning 300-kohalises parlamendis 149 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas konservatiivne erakond Uus Demokraatia, kes teenis 27,8% häältest ning 76 kohta parlamendis. Kolmandal kohal on neonatsistlik Kuldne Koidik (6,3%) ja neljandaks jäi uus tehnokraatide erakond To Potami (6%). SYRIZA leppis juba päev pärast valimisi kokku valitsuse moodustamises koos väikeparteiga Sõltumatud Kreeklased (ANEL). 

Euroopa muutub vasakpoolseks

„SYRIZA usub, et Euroopat tervikuna peab reformima ja et Saksamaa poolt initsieeritud kärpepoliitika juhib terve Euroopa karidele,“ märkis Glasgow ülikooli õppejõud ja Syriza liige Myrto Tsakatika portaalistheconversation.com.

Kui kaugele SYRIZA oma nõudmiste ja poliitikaga jõuab, sõltub tema kinnitusel sellest, kui tugevad liidud suudab ta luua teiste Euroopa vasakpoolsete jõududega, näiteks Podemos’ega Hispaanias ja DieLinke’ga Saksamaal. „SYRIZA võit Kreekas võib tähistada murdepunkti Euroopa jaoks. See võib viia eemale kärpepoliitikast ja vasakpoolsuse suurenemisele,“ leiab autor portaalis theconversation.com.

 „Kreeklaste viga on mitte SYRIZA valimine (see on üksnes tagajärg), vaid astumine euroalasse (see on põhjus). Ärgem tehkem sama viga,“ säutsus omakorda Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liidu president Jan Zahradil (Tšehhi, Kodanike Demokraatlik Partei), vahendab blogi Infopartisan. Zahradili sõnul on äärmusvasakpoolse formatsiooni SYRIZA võit tingitud rahva radikaliseerumisest, mida on mõjutanud viimaste aastate drastilised kasinusmeetmed, mis on dikteeritud Kreeka kuulumisest euroalasse.

Lõhed Euroliidus kasvavad

Analüütikud märgivad, et Kreeka valimistulemuste tõttu seisab Euroopa silmitsi suurte vastuoludega. Juba enne Tsiprase partei võitu on Euroliidus „musta nimekirja“ pandud näiteks Tšehhi ja Ungari, kes on julgelt oma arvamust avaldanud nii majanduspoliitikas kui ka Ukraina teemadel.

On selge, et vastaliste leeriga liitub nüüd ka Kreeka. Näiteks kohe pärast Ukrainas Mariupolis toimunud terroriakti üllitas Brüssel (Euroopa Liidu presidendi Donald Tuski kabinet) avalduse, milles otseselt süüdistas Venemaad. Tsipras teatas seepeale, et Kreeka ei nõustu Euroliidu avaldusega, ning palus avaldusest see lõik, kus Venemaad otseselt süüdistati, välja võtta. Tsiprase sõnul saadeti avaldus välja, ilma et oleks läbi viidud nõuetekohast protseduuri, mis eeldab nõusoleku saamist igalt liikmesriigilt.

Enne Kreekat väljendasid oma rahulolematust Brüsseli ühepoolse käitumisega Ungari ja Slovakkia, aga ka Austria, teatas portaal euobserver.com. Seega märgid lõhedest Euroliidu sees on üha ilmsemad.

Andke BRICS-ile rohkem võimu!

SYRIZA võidul on suur kaal eelkõige Saksamaale. See näitab, et kantsler Angela Merkeli kontroll Euroliidus toimuva üle üha väheneb. Saksamaa poolt initsieeritud kärpepoliitika on sisuliselt läbi kukkunud.

 Seda tunnistas ka Suurbritannia keskpanga Inglismaa Panga (Bank of England) juht kohe pärast Kreeka valimisi. Pangapresident Mark Carney teatas, et eurotsoon on langenud võlalõksu ja seetõttu peaks loobuma kärpepoliitikast, vahendab The Guardian. Carney sõnul tuleb kergendada euroriikide karmi eelarvepoliitikat ja suurenema peaks Euroliidu riikide finantsunioon, sest see aitaks ressursse rikaste ja vaeste riikide vahel paremini jaotada.

Suurima majandusega Euroopa riigist Saksamaast tegelikult sõltub, kui kaua euro üldse püsib. Kui Saksamaa ütleb, et nüüd aitab, me astume ühendusest välja, siis on ju kogu Euroopa käpuli. Venemaa-vastastest sanktsioonidest tulenevad rahakaotused ja Kreeka valimistulemus on Saksamaa kahtlemata veelgi närvilisemaks muutnud.

 Finantsanalüütik Jim Willie lõhkas 2014. aasta juulis alternatiivmeedias infopommi, väites, et Saksamaa plaanivat koguni liituda BRICS-iga. USA poliitikavaatlejale Greg Hunterile antud intervjuus väitis Willie, et Saksamaa tahab BRICS-riikide poole hoida, sest USA dollari kollaps näib olevat üha vältimatum. Willie sõnul ongi see Saksamaa salajane soov tinginud Merkeli ja teiste Saksa tipp-poliitikute massiivse pealtkuulamise USA riikliku luureameti (NSA) poolt. Mida enam riike USA dollarist eemaldub, seda enam USA peab rahatrükimasinatele valu andma, leiab Willie. Sisuliselt on USA tema sõnul sõjaliselt asunud dollari püsimajäämist kaitsma.

Argentiina, Venetsueela, Iraan, Mongoolia, Malaisia ja paljud teised riigid soovivad praegu liituda BRICS-iga. Londoni tippametnik Jim O’Neill kirjutas mullu septembris ajalehes The Telegraph sellest, et Lääs peaks BRICS-ile rohkem võimu andma, sest see aitaks ka Euroopa majandusel edeneda.

„Andke BRICS-ile rohkem võimu. Me vajame, et nad oleksid meie poolel,“ kutsus O`Neill üles. Seega poleks mingi ime, kui Euroliidu „uppuvalt laevalt“ lahkuda sooviv Saksamaa on juba praegu salaja suunanud pilgu itta ja soovib enda päästmiseks liituda BRICS-iga.

INDREK VEISERIK

[pildiallkiri] Kreeka uus lootus: peaminister Alexis Tsipras.

Jaga |