Vabadussammas kui koolipoiss seina äärde seisma

ELMAR LEHTSAAR,      30. märts 2005


Minu esitatud arvamusavaldustele, mis puudutas vabadussamba asukohta, ilmus ajalehes Kesknädal peagi vastukaja. Arhitekt Kalvi Voolaid (Kesknädal, 02.03) laitis minu mõtted maha, seejuures riivas mind tema väljendus „kellegi kaval plaan". Egas ometi minu?

Eesti Päevalehes (17.02) avaldati Vabaduse väljaku detailplaneering ja selle kirjeldus. Selle läbi lugenud, tahtsin lausa hüüda: "Tule, taevas, appi!"
Et oma silmaga näha, kuidas asjad on, tegin aastate tagant jälle sõidu Tallinnasse. Esimene, mis lausa halvas, oli linnaliiklus – auto autos kinni. Miks peab neid nii ülepakutult palju olema ja millist õhku pealinlased küll hingavad. Vabaduse väljakul foori taga peatuvad ja gaasi andes edasi tormavad masinad jätavad igal juhul õhku reostuse ja mitte ainult sellel väljakul.

Ajalooline linnaruum vajab kaitset

Minu pealinna külastuse olulisem siht oli näha, kuhu siis plaanitsetakse paigaldada meie Vabaduse monument. Tahaks valjul häälel appi hüüda ajaloolasi, kes aitaksid kaitsta meie ajaloolist linnaruumi.
Kas tõesti kavatsetakse buldoosereid, ekskavaatoreid jm tehnikat kasutades hakata ära vedama sadu või tuhandeid tonne pinnast meie esivanemate rajatud muldkindlustelt, rikkuma bastionide esialgset väljanägemist. Neid täiustati ja parandati veel enne Põhjasõda, et kaitsta end vaenlase vastu. Pean silmas Harjumäe alumist serva (tuntud Harjuvärava mäe bastionidena), kus kasvab ka puid. Vaatamisväärsusena on see huvi pakkunud nii turistidele kui meie rahvale.
Siinkohal pöördun kõigi tallinlaste ja planeeringu koostajate poole – jätke see osa Harjumäe jalamist nii, nagu see on!

Jaani kiriku asemel vabadussammas

A. H. Tammsaare mälestusmärk rahvusooper Estonia läheduses on linnaruumi igati sobiv. Kui me paigutaksime selle kuju kivisele Raekoja platsile, siis sinna see ju ei sobiks. Vabadussamba paigaldamine detaiplaneeringus näidatud paika ei ole linnaruumis õigustatud. Miks?
Esiteks on väljak liialt väike, ka kitsas, et selle serva veel midagi esinduslikku ja suurt ehitada. Samas mõnikümmend meetrit eemal asuvad küllalt kõrged ehitised. Vaatajad näevad vastu mäge paigaldatud monumenti, mis on nagu sõnakuulmatu koolipoiss seina äärde seisma pandud.
Kui Vabaduse väljakul ei oleks Jaani kirikut, oleks sellel kohal ammugi seisnud meie vabadussammas. Üks põhjustest ongi kindlasti see, miks aastakümneid on veninud sambale koha leidmine, ja tekitab jätkuvalt vaidlusi.

Lätlastega meid võrrelda ei saa

Miks mitte ehitada meie vabadussammas ajaloolisele Ingeri bastionile ehk teisisõnu üles Harjuvärava mäele. Seal on ümbruses rohelust ja kasvavad põlispuud, keskkond on rahulik ja sinna ei kostu väljakut läbivate liiklusvahendite müra. Monumendi ehitamiseks on seal ruumi küllaga ja tähtsaid külalisi saab üles viia autodega, Toompea poolt ringiga.
Kaks peamist eelist, mida näen. Esiteks jääks ära tohutu ja kulukas plaanitud ümberehitustöö väljaku servas, samas poleks vaja rikkuda bastioni madalama osa väljanägemist mäe jalamil. Teiseks, üleval asuv vabadussammas oma suuruse ja välimusega mõjuks altpoolt vaatajatele võimsalt, tekitades üleva tunde. Lisan veel kolmandagi eelise: mägi annab sambale lisakõrgust.
Meid teistega võrrelda, olgu või lätlastega, ei saa. Lätlaste vabadussammas Riias on minu mäletamist mööda üle 40 meetri kõrge. Meile aga jätkuks 25 meetristki. Riia samba asukoht on valitud väga sobivalt – tänavaliiklus jääb kaugemale, vaade on hea, ümberringi rohelus, põlispuud ja park, millest voolab läbi Daugavaga ühenduses olev veekanal. Ja kui meil on üheks tingimuseks olnud, et vabadussammas peaks asuma Vabaduse väljakul, siis lätlaste Vabaduse puiestee asub sambast hoopis kaugel eemal.

Taevatähed valgusvihus

Fotomontaazhi abiga pakun vaatamiseks oma kavandit n-ö sümboolsest vabadussambast Harjuvärava mäele. Ideede kujundamine ja samba valmisehitamine jäägu muidugi vastava eriala inimestele.
Minu näidisel hoiab seisev naine ülestõstetud kätel nelinurkset taevatähte – eemalt vaatajale näib see valguskiirte murdumise tõttu kui valguspunkt. Suveöödel toetaks seda kavandit veel tähistaevas, mis annaks lõputu vabadusetunde. Muidugi võib seal üleval kasutada ükskõik missugust Eestile omast sümboolikat, millele saaks näiteks valgusvihu suunata või mis oleks seestpoolt valgustatud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)