Kesknädal Läänemaal: Lääne-Eesti on rõõmus ja suvine

Ralf R. Parve,      12. juuli 2006


Kui eelmises Kesknädalas kirjutasime oma reisimuljetest Narva, Narva-Jõesuusse ja Sillamäele, siis järgmine suvine väljasõit toimus suvisesse Lääne-Eestisse. Üle sai vaadatud Haapsalu ja pilk heidetud ka Hiiumaale. Ning seda stiilselt - eelmisel kesknädalal.

Algatuseks võiks teada, et 10,59 ruutkilomeetril asuvas Haapsalus on 11 966 elanikku, neist ülekaalukalt naisi (6707), mehi aga 1448 võrra vähem.
Ajaloost mäletame sedagi, et Haapsalu oli keskajal Saare-Lääne piiskopkonna pealinn. Linnaks sai Haapsalu juba aastal 1279.
1715. aastal, kui Põhjasõda alles käis ning venelased polnud oma võidus veel sugugi kindlad, juhtus linna jaoks õnnetus – Haapsalut külastas tsaar Peeter I. Nähes korralikku linnust, andis ta käsu selle müürid õhku lasta – kasutati "õhkulastud kindluste taktikat". Nii nagu viimase sõja ajal lasi kõik maha põletada sakslaste eest põgenev Stalin. Tänapäeval, mil oleme Peeter I järglaste otsustest vabad, taastatakse Haapsalu linnust Euroopa Liidu rahadega. Iga tulija näeb sinise tähelipuga stendi, millel kiri "Haapsalu piiskopilinnuse taastamise valmimist teostab Euroopa Liit".

Haapsalu firmamärk – puhtus ja ilu

Kesknädala ekskursioonijuht, Haapsalu linnavolikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid näitas uhkusega Haapsalu koduselt hubaseid ja kauneid tänavaid, ilusaid maju ja väärikat linnust.
"Turism toidab – meil on vaikne liiklus ja korras tänavad. Puhtus ja ilu ongi see, mis Haapsalut turistidele müüb. Pealegi pole meil siin ühtegi tossavat tehast."
Karja tänavale pannakse praegu maha kivisillutist, mis mõjub üsna ajaloolisena. Linnatänavatega seotud töödeks on Haapsalu oma lisaeelarvest eraldanud 16 miljonit krooni.
Karja tänav ja osa Kalda tänavat saab tänavu suvel uue katte, kõnniteed ja tänavavalgustuse. Kalda tänavalt Õhtu kaldani rajatakse 780 m sadeveekanalisatsiooni. Töö tehakse samal ajal, kui eurorahadega paigaldatakse Karja tänavale vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning Erakütte soojatorud.
Korrastatud maju vaadates mõlgutab Jaanus Karilaid juba suuremat sorti mõtteid. Miks ei võiks riik oma eelarvest aidata väikelinnade miljööväärtuslike piirkondade toetusprogrammi? Selle abil saaksid meie ajalooliselt kaunid väikelinnad renoveerida asumeid mitte enam 2–3 katuse kaupa, vaid juba ulatuslikumalt ja silmanähtavamalt.

Ehitamine ja kultuur

Haapsalu inimesed ei paista eriti igatsevat „pilvelõhkujate" või klaasist risttahukate järele. Kaubanduskeskusesse tahtsid entusiastlikud ettevõtjad püstitada piraka kõrghoone, ent siis hakati sihukese monstrumi vastu korjama haapsallaste allkirju. Lõpuks saavutati kultuurinimeste kombel kompromiss – uusehitis tuleb kõrvalasuva veetorni kõrgune.
Linnavõimu mõtted liiguvad selleski suunas, et Haapsalu linn ja seda ümbritsev Ridala vald võiksid ühineda. See aitaks saada efektiivseid arenguvõimalusi – kaasata Euroopa Liidu rahasid nii linna kui ka valla jaoks.
1907. aastal ehitatud majas Karja tänavas asub Haapsalu värske aukodaniku Evald Okka muuseum. See nimetus anti maestrole Haapsalu volikogu poolt linnavalitsuse vastuvõtul, mis toimus Eesti Vabariigi tänavusel aastapäeval. Linnapea kõne järel tõusis volikogu kunstnikku austades püsti.
Valge Daamiga seotud üritused on läbi aastakümnete olnud üldtuntud. Nüüd kavatseb Haapsalu korraldada 2008. aastal Cyrillus Kreegi nimelise rahvusvahelise muusikafestivali. Selle korraldamiseks on alustatud põhimõttelisi läbirääkimisi Tõnu Kaljustega.

Kingitused Gustav Adolfile, Greta Garbole ja kuninganna Silviale

19. sajandi teisel veerandil kujunes Haapsalust keiserlik kuurortlinn, kus suvitas Peterburi ja Moskva kõrgaadel ning ka keisripere. Suvisele lisateenistusele aitas kaasa maavillaste õlarättide müük eksootikat otsivatele aadlidaamidele. Peatselt hakati kuduma üha õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte. Õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata.
Suvitajate kaudu levis haapsalu rätiku kuulsus naabermaadesse. 1930ndatel aastatel tegi linnavalitsus propagandat nii Haapsalule kui ka haapsalu rätile.
3. juulil 1932, mil Haapsalu külastas Rootsi kroonprints, praeguse Rootsi kuninga isa Gustav Adolf, kirjutas Lääne Elu:
"Raekojas antakse kroonprintsile üle ka Haapsalu rätik, mille on valmistanud proua Valdman. See antakse kroonprintsile üleandmiseks kroonprintsessile."
Kas rätik printsessini jõudis, pole teada, ent selle rätiku koemustri motiive nimega "kroonprints" kasutatakse tänini.
1936. aastal saadeti New Yorki haapsalu sall tolle aja ühe kuulsaimale näitlejannale, rootslanna Greta Garbole. Sallikirja motiive "südameid" kasutatakse seniajani "Greta Garbo" kirjana. Rootsi turistide seas on "Garbo sall" vägagi nõutav kaup.
2002. aastal külastasid Haapsalut Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Lääne Elu kirjutas siis 7. mai lehes:
"Haapsalu linn kinkis kuningannale ja presidendiprouale haapsalu salli. Et kõik tõlgid olid hõivatud, asus maavanem Jaanus Sahk tõlgirolli ja aitas sallist vaimustunud kuningannal sallimeistrile Linda Elgasele küsimusi esitada." Kuninganna Silvia sall oli kauni maikellukesekirjaga.

Haapsalu käsitööselts püüab püsida

Kirikule kuuluvas majas asuv käsitööselts pakub nii haapsalu rätikuid kui ka puutööesemeid. Tulevikuperspektiivid on kahjuks hägusad. Haapsalu rätte ja salle koovad pensionärid, ent nende töö on vägagi vaevaline. Ühe salli tegemiseks kulub 25 päeva, kusjuures tööpäev on kuni kaheksa tundi pikk. Suurema salli eest saab ligi 700 krooni. Vähevõitu kuuteenistuseks? Kusjuures kõige enam on sallikudujal pinge all õlad, selg ja silmad. Seni päästab haapsalu salli püsimist vanaprouade visa traditsioonide hoidmine ning rahvuslik uhkus.
Haapsalu räti praeguseks suurmeistriks on Linda Elgas. Viiekümne aasta jooksul on ta kudunud üle 1000 räti. Saame teada, et salle koovad pensionärid, ent õnneks õpitakse nende valmistamist ka Haapsalu kolledzhis ja Wiedemanni gümnaasiumis. Ometigi leiti, et järelkasvu on tulemas napilt. "Noor inimene ei tee enam ega peagi tegema tööd nii nagu meie peale sõda. Me kudusime põhitöö kõrvalt pooled ööd läbi," väitis proua Elgas.
Ent Haapsalu käsitööseltsi esinaine Aime Edasi on optimistlik: "Teeme, mida suudame, mida aga ei suuda – ei tee!"
Igatahes käsitööseltsis on haapsalu rätte kenas valikus ja mitmes suuruses saada. Kesknädala inimeste äratulekul tõi üks vanaproua müügile äsjavalminud haapsalu räti.
Meenus Roman Rolland'i romaani "Colas Breugnon" nimikangelase optimistlik hüüatus: "Elame veel!"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)