Hinnakem oma kaitseväelasi!

TOIVO TOOTSEN,      14. veebruar 2007


Meie kaitseväelaste kohta kuuleb asjatundjailt aina kiidusõnu. Kuulsin neid, kui käisin Bosnias ja Hertsegovinas, Kosovos ning Iraagis. Tunnustatakse missioonidel osalejate väga head väljaõpet, kohalike elanikega suhtlemise suutlikkust, distsiplineeritust, laia silmaringi, keelteoskust, tegutsemisjulgust.

Eesti inimesed ongi uhked oma kaitseväe ja Kaitseliidu üle. Kumbagi peetakse väga usaldusväärseks.

Kaitseministri halvustav suhtumine kaitseväesse

Seda hämmastavam on kaitseministri halvustav suhtumine ajateenijatesse ja Kaitsejõudude Peastaabisse. Eesti riigikaitse alal peetakse kõige suuremateks asjatundjateks võõramaalasi, meie spetsialistide arvamusi sageli ignoreeritakse.

Kindlasti on alavääristav suhtumine Eesti ohvitseridesse üks põhjusi, miks nad meie kaitseväes enam teenida ei taha. Teiseks põhjuseks on väike palk. Ajal, kui kaitseminister laulab kiidulaulu täisprofessionaalsele kaitseväele, oleme jõudnud niikaugele, et kaitseväes töötab ligi 200 inimest vähem, kui arengukavas on ette nähtud. Eelmisel aastal lahkus kaitseväest üle poolesaja ohvitseri. Ligi 100 ohvitseri ja allohvitseri otsib praegu töökohta väljaspool kaitsejõude.

Kaitseväelased ootavad palgatõusu

Riigikaitsekomisjonis oleme juba aastaid rõhutanud lepinguliste kaitseväelaste palga tõstmise vajalikkust. Suured ootused olid nn palgareformil, mis sel aastal aset leiab. Sellega lubati kaitseväelaste palgaprobleem lahendada. Ära kuulanud kavandatavad meetmed, tuleb tõdeda, et plaanitsetav palgatõus on siiski ebapiisav tõkestamaks ohvitseride ja allohvitseride jätkuvat lahkumist kaitseväest. Jah, põhipalk tõuseb küll ligi kaks korda, aga see toimub suuresti mitmesuguste lisatasude ja soodustuste kadumise arvel, nii et mõnelgi juhul kaitseväelase sissetulek kuigipalju ei suurene. Üldine arvamus on: kui kaadrikaitseväelaste sissetulekud ei tõuse vähemalt 2000–3000 krooni võrra, siis on väga raske nende äravoolu pidurdada, uute lepinguliste kaitseväelaste leidmisest rääkimata. Tuletan meelde, et põhiline missioonidele minejate kasvulava, ainus täisprofessionaalne väeosa Scoutspataljon on juba teist aastat poolikult komplekteeritud.

Mulle on mitmed kaadrikaitseväelased öelnud: "Palgareformi kui sellise vastu ei ole tõepoolest mitte kellelgi midagi. Need muudatused, mida oleme juba aastaid oodanud, teevad kahtlemata süsteemi selgemaks ja läbipaistvamaks. Kuid nii nagu rääkisime – tegelikult ootavad kõik tunduvat palgatõusu. Näiteks kolonelleitnant, kelle vastutada on väeosa (100–200 elukutselist, mitusada ajateenijat, kümned miljonid kroonid eelarvet), saab palgapäeval kätte alla 15 000 krooni. See on ju kaks korda vähem, kui on kaitseväe juhataja pension!"

Ainuüksi entusiasmist ära ei ela

Väike ääremärkus: Kaitseministeeriumi 242 töötaja keskmine palk on käesoleval aastal 19 400 krooni. Ma ei ütle, et see on liiga suur. Nendin, et kaadrikaitseväelaste palk on liiga väike. Aga just nemad tagavad konkreetselt Eesti riigikaitse!

Kindlasti on toetuse tõusuga rahul ajateenijad, aga kaadrikaitseväelaste tunduvaks palgatõusuks peab nüüd juba järgmise aasta eelarvesse planeerima tunduvalt rohkem raha. Päevselge on ka, et senisest palju rohkem on vaja kulutada missiooniperede toetuseks ja missioonidel osalenud kaitseväelaste taastumiseks.

Tunduvalt suuremat toetust vajaks Kaitseliit, kellele veeretatakse üha uusi kohustusi. Kindlasti on juba lähiaegadel vaja välja tulla kaitseliitlaste garantiide ja soodustuste paketiga. Entusiasm on väärt asi, aga ainult entusiasmist ära ei ela.

Keegi ei arva, et Eestit ohustab lähiaegadel sõjaline rünnak. Aga keegi ei saa ka kindlalt väita, et enam eales ei tule meil oma riiki kaitsta.

Ja veel – kaitseminister peaks lõpetama tule omade pihta! Riigikaitset ja selle moraali nõrgendada pole tark tegu.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)