Piirivalvele jõudu juurde

Kui vaatame piirivalve viimaste aastakümnete arengut, siis tuleb meenutada, et piirivalve taasloomine algas sisuliselt nullist 1990. aastal. 1992. aastal alustas õppetööd Piirivalvekool, mille ajavahemikus 1992–2006 lõpetas 1704 piirivalveametnikku. 1994. aastaks oli Eesti piirivalve teenistuses 133 ohvitseri, 319 allohvitseri, 588 kutselist piirivalvurit ja 675 ajateenijat.

 Kes siis likvideeris selle hästitoimiva riikliku struktuuri?

2007. aastal alustas Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamist. Ühendamisega jõuti lõpule 2010. aasta alguses ning hetkel on seal 5000 töötajat. Kuid eelkõige täidab ühendamet politsei ülesandeid.

Ühendamisele kirjutas lõplikult alla IRL-i siseminister Marko Pomerants, kuid seda protsessi suunasid kõik IRL-i ministrid. Seepärast on praegu hästi kummaline vaadata, kui opositsioonilise IRL-i esimees Urmas Reinsalu avalikult otsib taga, kes likvideeris toonase piirivalve. Tema partei tegi seda! Täpsemalt selle kohta on lugeda 15. septembri Pealinnas.

2007. aastal alguse saanud suur reform ei ole aga siiamaani kõiki osapooli rahuldavaid tulemusi andnud. Mitu organisatsioonisisest uuringut on näidanud, et valdav enamik töötajatest on töökorraldusega rahulolematud ja tunnetavad probleeme igapäevasel asjaajamisel. Piirivalvekolonel Tõnu Hunt nentis, et kahe ametkonna kokkuviimine oli poliitikute poolt „puusalt tulistamine”, kuna kõigepealt tehti ühendamiseks poliitiline otsus ja seejärel hakati otsima selle vajalikkuse argumente. Samuti tajuvad piirivalvurid, kuidas organisatsioon on pärast politseiga ühendamist tasakaalust väljas ning sisesuhted pole ikka veel taastunud. Kahjuks pole positiivseid muudatusi ka oodata, sest liikleb kordonite liitmise plaan.

 Siinkohal on paslik meelde tuletada Keskerakonna volikogu otsust 2013. aasta juunikuust, mille kohaselt peetakse vajalikuks taastada Piirivalveamet sõjaväestatud üksusena. Seda eelkõige Eesti riigikaitse ja Euroopa Liidu piirikaitse tugevdamise aspektidest. Eesti jaoks on vajalik riigikaitseks kaasata kõik jõustruktuurid ning piirikaitseks on kahtlemata vajalik piirivalve personalile tagada kaitseväeline väljaõpe ja kaitseväelastega võrdsed sotsiaalsed tagatised. See on täpselt sama oluline kui kaitseväe ja piirivalve omavahelised koostööharjutused.

 Piirivalve korralduse muutmine peab olema aga kaitstud päeva- ja valimispoliitilise võitluse objektiks sattumise eest. Piirivalve taasmilitariseerimise protsessi tuleb alustada kõigi Riigikogu erakondade konsensusega. Vaid nii on võimalik saavutada hea tulemus ja vältida varasemate reformidega tehtud vigu.

 Eelmisel nädalal andsin siseminister Hanno Pevkurile üle arupärimise, et ta esitaks meile valitsuse hinnangu Eesti piirivalve võimekuse ja hetkeolukorra kohta. Loodetavasti vaatab valitsus meie piirivalve katastroofilähedasele olukorrale otsa täie tõsidusega. Valitsus peab olema valmis tulemuslikuks aruteluks. Meie riigi piir – mis on ju ka Euroopa Liidu idapiir – peab olema korralikult mehitatud ja hästi märgistatud.

KESKMÕTE: Piirivalve taasmilitariseerimise protsessi tuleb alustada kõigi Riigikogu erakondade konsensusega – vaid nii on võimalik jõuda hea tulemuseni ja vältida varasemate reformide vigu.

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär

Jaga |