2002 - eriline aasta

Maie Parrik,      27. november 2002


Õnn elada on igal aastaajal,
talv polnud külm, lund vähe oli maas.
Ei saanudki ma käia suusarajal
ja talverõõme nautida ei saand.
Jäid veebruaris ära karmid tuisud
ja suuri hangi polnud kusagil,
mul kuuri nurka ununesid uisud
liuväljale tee kordagi ei viind.
Kuid lumi sulas ruttu, kevad saabus
mis seekord oli kahjuks väga kuiv.
Seepärast põllumeestel tööd ei laabund
jäid kuivaks põllud, vihm ei kastnud puid.
Maailmas kõikjal palju vihma sadas
see oli ilmselt ilma tujukus.
Ei kulgend ju elu vaikset rada
sest Poolas möllas üleujutus.
Siis saabus suvi, taevas paistis päike
ja mererannad olid rahvast täis
ning haruharva hirmutas meid äike,
hea mulje puhkajale suvest jäi.
Meil polnud usku hüvas viljasaagis
põuda saime tunda mitu kuud.
Siis agronoomgi olukorda vaagis,
sest ubinatest olid täis kõik puud.
September saabus, kõigil oli kiire
suur suvi nädal aega kestis veel.
Nii ootamatult sügis tegi tiire
Ja vingest tuulest nukraks muutus meel.
Sel aastal oli metsaande vähe
ja seenevana soov ei täide läind.
Seepeale nõnda tavaline nähe,
et seenesõber saagist ilma jäi.
Oktoobri algus talve nägu näitas,
sest viiendal kuupäeval lumi oli maas
ja kinnastega pidime kõik käima -
mis nalja tegi meile taevataat.
Sel juhul tõesti jäi meil sügis taeva,
sest vananaiste suve me ei näind.
Nüüd majahoidjad näevad kurja vaeva,
nii palju lehti puudele veel jäi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)