Ehedast elust Jõgeval

PEEP PÕDDER,      19. juuli 2006



Kui helistati, et Kesknädala toimetus tuleb Jõgevamaale kohalikust elust-olust reportaazhi tegema, palus toimetaja kirjutada mul juhtkirja.
"Tee kreutzwaldi!" kostis telefonitorust Ralf R. Parve reibas hääl. "Kirjuta ehedast elust!" – "Ma ei saa – olen täna valves," kurtsin vastu. "See ongi ju ehe elu! Pane aga kirja, muuda ainult nimed ja ametid ära – meil kehtib delikaatsete isikuandmete kaitse seadus," oli Ralf järeleandmatu.
Ja siin see valvekord nüüd ongi.

Kõigepealt tõi kiirabi varahommikul peaminister Andruse (amet ja nimi muudetud!). Ega tal midagi hullu viga olnudki, oli vaid öö läbi mingeid dokumente lugenud ja hommikuks kurnatuna kokku vajunud. Nuuskpiiritus nina all, kukkus Andrus vabandama, et ärgu tohter väga pahandagu, kui tal jalad haisevad ja juuksed on rasvased. Nimelt pole Jõgeva linnakeses suvel sooja vett. Mingi prantslane olevat katlamaja ära erastanud ja teatanud: suvel läheb sooja vee tegemine nii kalliks ja ebamugavaks, et kasum väheneb, ja üleüldse võivad aborigeenid end ka külma veega pesta – Louvre'i lossigi jõudis soe vesi alles 16. sajandil. Nii käinudki Andrus viimati viis päeva tagasi end Kuremaa järve päikesesoojas vees pesemas – ikkagi kümme kraadi soojem kui kraanist voolav; shampoon vahutas ka paremini.

Kiirabi saabus uue tretiga tagasi – paremat jalga kinni hoidev majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar (amet ja nimi muudetud!) ratastoolis. Nimelt oli Edgar hommikusele Tallinna rongile kiirustanud. Eesti Raudtee (nimi muudetud!) aga otsustas ministri ja reisirongi vahele ajada oma üüratult pika kaubaesheloni. Kuna viimane tavaliselt ikka mitmeks tunniks liikumatuks jääb ja ümber vagunirea enam joosta ei jõudnud, tuli Edgaril püüda vagunite vahelt läbi ronida. Murtud jalaluu sai ilusasti kipsi, röntgenipilt mälestuseks kaasa. Kohalerutanud matusebüroo Rosett töötaja jäi seekord tühjade kätega. Aga üldiselt veab tal raudteeületajatega peaaegu igal aastal.

Paar minutit hiljem helistas linnapea Viktor (nimi muudetud!) ja kutsus üles tegudele: kaevame rööbaste alt läbi tunneli või ehitame estakaadi – näe, jälle oleks üks lihtne linnakodanik peaaegu surma saanud. Minu üleskutse keelustada Eesti Raudteel (on ikka meeles, et nimi muudetud?) kaubarongide peatamine raudteest üle käimise kohas tundus aga nii pühadust (Eesti Raudtee pühadust!) teotav, et torust kostis minut vaikust. "Ega siis Eesti Raudtee süüdi ole – nemad tahavad ju oma miljonilisi kasumeid teenida. Selle probleemi peame ikka meie ise oma kõhnast Jõgeva linnaeelarvest ära lahendama. Otsusta: kas tunnel või estakaad?!" ütles Viktor väriseval häälel.

Vastuvõtuosakonna naised olid vahepeal koorega kartuleid keetnud ja Peipsi järve latika (suitsutatud kujul!) luustikust eraldanud. Toidulauas kandus jutt kõigepealt sanitar Leenile, kes juba teist päeva kõrge palavikuga voodis. Leeni diagnoosiga saime kiiresti ühele poole ja ravigi oli omast käest võtta – külmad kivid. Nimelt talvel oli Mustvee kandis haigestunud kõrgesse palavikku õiguskantsler Allar (amet ja nimi muudetud!), kes tulutult püüdis kuskilt Elva kandi häirekeskusest endale kiirabi kutsuda. See, et Tartu- tagune setukeelseid ei armasta, on juba ammu teada fakt, aga kas oleks ikkagi tasunud soovitada õuest jäätunud kive tuua ja Allarit nendega jahutada? Igatahes tuli nüüd õigusemõistmist kaaluda veel suuremal kantsleril Peetrusel (nimi muutmata!) ja otsustada Allari üle: põrgusse või paradiisi. Vastust teab jälle vaid Rosett.

Poliitilise tasakaalustatuse huvides tõi kiirabi haiglasse keskkonnaminister Villu (amet ja nimi muudetud!), kes suutis tervelt kaks nädalat perearsti oodata, kuid siis andis alla. Töö on istuv ja paise peal istuda äärmiselt valus. Pisar silmanurgas, vabandas Villu: "Ma saan aru küll, et perearstil on väga raske töö ja ta tahab puhata ning ega asendajat ju kuskilt võtta pole, nagu rahagi asendajale palga maksmiseks, sest see kulus ju puhkusereisile ära. Andke, kulla tohter, andeks, et tülitan, aga enam ei suutnud kannatada! Saaks mõne valuvastase süstigi, jõuaks ehk edasi kannatada... Perearst on juba kahe nädala pärast uuesti tööl."

Nüüd aitab! Algaja Kreutzwaldi jaoks sai küllalt hea. Kes aru ei saanud, siis olgu öeldud: kuigi nimed said muudetud, olid sündmused kahjuks tõesed.

Kuna Kesknädala juhtkirjal on ikka olnud keskmõte, siis soovin, et kõik, mis juhtub meil lihtinimestega, juhtuks ka valitsuse liikmetega. Nii oleks neil pea allpool pilvi ja jalad maas – nagu lihtinimestelgi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)