Piirileping - tubli samm edasi, kindlasti mitte tagasi

Ärme unusta, et lepetevastaseid on ka Venemaal. Emotsionaaltasandil mõistan üsna hästi skeptikute muret. See on ju olukord, kus kõigil on omamoodi õigus, kuid ometi mitte otsustavalt.

Mul endalgi on lepingute suhtes, eriti Eesti-Vene suhete üldfoonil, kõhklusi. Nende aluseks on pikaajaline elukogemus ja poliitiku mälu, mis peab olema pikk ja mitmekihiline. Ent ometi üllatab lepetevastaste jäigalt must-valge lähenemine. Arvan, et Riigikogus oleme viimasel ajal lähtunud sini-must-valgest põhimõttest ning pidanud lepingute teemat erakondadeüleseks. See aga välistab partei- ja sisepoliitika rammimise riiklikult tähtsa probleemi lahendusse.

Venemaa tegutses professionaalselt

Paraku polnud asjade seis sama aastal 2005. Venemaa läbirääkijad on aga kogenud ja väga professionaalsed inimesed. Usun meie diplomaatide sellekohaseid kinnitusi ja olen kindel, et ei aastal 2005 ega ka nüüd poleks lootustki läbirääkimiste jätkamisel saavutada tänasest erinevat tulemust.

Asja panid paika ja otsustasid lepingute preambulasse ja lepinguteksti lisatud sisuliselt mahukad lühilaused sellest, et lepingud reguleerivad vaid piiriküsimusi ning kahel riigil pole teineteise suhtes territoriaalseid nõudmisi. Pikka aega vaagisime koos tippjuristidega lepingute vastavust Eesti põhiseadusele. Sätestab ju paragrahv 122, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste lepingutega; Eesti mere- ja õhupiir rahvusvaheliste konventsioonide alusel.

Kahepoolne suhe arvestab ka teise poolega

Pärast pikki vaidlusi on jõutud järelduseni, et otsustavat vastuolu piirilepete ja põhiseaduse vahel pole. Põhiseadus ei suuda ju kõiki riikidevahelisi suhteid lõpuni reguleerida, pealegi kahepoolsete suhete kontekstis peab alati arvestama ka teise poole arvamusega, mis sageli tuleneb nende põhiseadusest.

Eesti riigi sünnitunnistus pole minu arvates mitte Tartu rahu, vaid iseseisvusdeklaratsioon. Tartu rahu artikkel 2, milles Venemaa pool kinnitas Eesti iseseisvuse tunnustamist aegade lõpuni, on tänase päevani pädev. Ja see ongi kõige tähtsam.

President Toomas Hendrik Ilves kinnitab, et piirilepped ei mõjuta Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust ning vastavad meie põhiseaduse sättele ja vaimule. Sisuliselt on sama kinnitanud ka meie riigi õiguskantsler. Kõik ülejäänud reguleerimist vajavad ja kahe naaberriigi suhteid kujundavad lepingud on uute läbirääkimiste teema.

Kindel on aga see, et piirilepingute jõustumise korral avaneb uusi võimalusi mõlemale osapoolele kasulike majandus-, kaubandus- ja kultuurisuhete arenguks. Piirilepingud loovad neile soodsa õigusliku raamistiku. Piiri kontrolljoonest de facto saab riigipiir de jure. Juba on vihjeid oluliste visiitide toimumise kohta. Lisaks Venemaa välisminister Sergei Lavrovile on tõenäoliselt Eestisse oodata veel mitut naaberriigi ministrit ja oluliste ametite juhti. Loodetavasti jõutakse Riigiduumas Eesti ja Venemaa vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu ratifitseerimiseni. Meie oleme Riigikogus seda juba teinud.

Leping toob paljugi kasulikku Eestile

Edasiminekut loodame ka hädaolukordade ja piiriülese koostöö lepinguga. Pingete vähenemist ootame piima- ja kalatoodete sisseveokeelu ning elusloomade ja sealiha impordikeelu suhtes. Loodan, et piirilepingutega paranevad suhted loovad võimalusi ka Venemaa raudtee kaubaveomahu suurenemiseks. Eestis on ju soodne infrastruktuur nii raudteel kui ka sadamates, kus pakutakse tasemel teenust. Kõik see elustab loodetavasti meie majandust, mis januneb väikesegi kasvu ootuses.

Koos piirilepingutega allkirjastasid välisministrid ka diplomaatilise kinnisvara lepingu ja välisministeeriumide vahelise koostöökava, mis hea tahte korral võib paljugi kasulikku kaasa tuua. Arvan, et Riigikogu väliskomisjon võttis oma ülesandeid tõsiselt. Esiteks tuli üleskutse valitsusele piirikõneluste taasalustamiseks meilt, oleme aastate jooksul komisjoni istungitel vahetanud mõtteid, kuulanud eri alade spetsialistide kommentaare ja ettekandeid ning pikkamööda lähenenud otsustele, mis võimaldasid piirilepete allkirjastamist Moskvas.

Nüüd tegeleme ratifitseerimisega

Nüüd tuleb Riigikogul tegelda piirilepingute tekstide ratifitseerimisega. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Võimalik, et see toimub Vene välisministri visiidi ajal Eestis.

Pärast lepingute jõustumist korraldab piirijoone märkimist demarkeerimiskomisjon, mis luuakse piirilepingu artikli 5 alusel. Teatavasti toimub võrreldes praeguse kontrolljoonega mõlemal pool mõningate maade üleminek - kokku 128,6 hektarit maismaal ja 11,4 ruutkilomeetrit järvedel. Neist maatükkidest on tuntuim Saatse saabas, kus täna elab kolm vanainimest. Lepingute jõustumisel võivad nad rahulikult oma kodukülas liigelda, sattumata vahepeal naaberriigi territooriumile.

Venemaa saab väikese osa Meremäe vallast ja Värska vallast. Täpselt niisama palju või vähe kui Eesti Venemaalt. Piiri füüsiline mahamärkimine võttis Lätil ja Leedul aastaid ning kiireid lahendusi pole meilgi tõenäoliselt oodata.

Äsja kohtusime Tallinnas Vene FV Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni liikmetega, arutades piirilepingute ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis. Meie Vene kolleegid arvavad, et olulisi takistusi nad selles protsessis ei näe.

Sama signaali oleme saanud Riigiduuma vastavalt komisjonilt, kelle liikmed on teadlikud, et koos kahe riigi piirilepingute sõlmimisega saavad lõpliku, kõigi osapoolte poolt tunnustatud piiri ka Venemaa ja NATO ning Venemaa ja Euroopa Liit. See on rahvusvahelist tähelepanu vääriv saavutus, mida on tervitanud paljude riikide ja organisatsioonide liidrid. Küllap leiab see äramärkimist ka Venemaa ja Euroopa Liidu järgmisel, 33. tippkohtumisel juuni alguses Sotšis.

Niisiis ikkagi tubli samm edasi, kindlasti mitte tagasi.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

[fotoallkirjad]

EESTI LIPP JA VENE LIPP: Ei ole just väga tihti juhtunud, et need kaks naaberriiki koos midagi otsustavat korda saadavad. Võiks rohkemgi...

MIS HAKKAB JUHTUMA PÄRAST PIIRILEPETE ALLAKIRJUTAMIST? Riigikogu väliskomisjon arutas 20. veebruaril Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoniga kahepoolseid suhteid Eesti ja Venemaa vahel pärast piirilepingute allkirjastamist 18. veebruaril. Pildil kätlevad Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ja Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov. Foto Riigikogu / Erik Peinar

[esiletõste]    ENN EESMAA: „Piiri füüsiline mahamärkimine võttis Lätil ja Leedul aastaid ning kiireid lahendusi pole meilgi tõenäoliselt oodata."

Jaga |