Ansipi ajal kasvas valitsussektori võlg miljard eurot

Eesti valitsemissektori võla kohta leiab andmed Eesti Panga kodulehelt Statistika ja alamlehelt „Majanduse põhinäitajad”. Aasta kohta esitatud tabelis on rida 13.4 koguvälisvõlg ja selle hulgas olev valitsemissektori võlg (rida 13.5). Graafikul on valitsemissektori võlg siniselt ja skaalaga vasakul miljonites eurodes. Paremal skaalal on punaselt võlg KOV valimistel hääleõigusliku inimese kohta (eurodes), keda 2002. aastal oli 1 021 439, 2005. aastal 1 059 290, 2009. aastal 1 094 317 ja 2013. aastal 1 086 935.

Andrus Ansip sai peaministriks aprillis 2005. Eelneva aasta lõpus oli koguvälisvõlg 7458,6 miljonit eurot, sellest valitsemissektori võlg 376,6 miljonit. Eesti ajalukku jääb Ansip võlgade mitmekordistajana, sest tema lahkumisel 2014. aastal oli valitsemissektori võlg kõrgeimal tasemel – 1,398 miljardit (2013), mis teeb juurdekasvuks pealkirjas nimetatud miljard eurot. Valitsemissektori võlad kasvasid peaminister Ansipiga 271 protsenti. Tema aega jääb ka rahvale võlakoorma võtmine, sest headel aegadel usuti Reformierakonna majanduspoliitikat ja lubadust 2022. aastaks viie jõukaima hulka jõudmisest. Ametlikult ei ole Reformierakond seda lubadust absurdiks tunnistanud isegi Taavi Rõivase valitsuse lõppemisel 2016. aasta sügisel.

Ansipi valitsuste võlad

Esimese valitsuse moodustas Ansip 2005. aasta aprillis. Sellel oli aastalõpu-seisuga jäänud Juhan Partsi valitsusest valitsemissektori võlg 376,6 miljonit eurot või 368 eurot inimesele. Kaheaastase valitsemisega oli 2006. aasta lõpu seisuga võlg 478,4 miljonit, inimese kohta 451 eurot. Võlg kasvas 101,8 miljonit (27%) ehk 83 eurot inimese kohta.

Teise valitsuse moodustas Ansip 2007. aastal, ning seda iseloomustasid Pronksiöö, transiidi hääbumine, majanduskriis ja töötajate väljaränne. Valitsussektori võlg suurenes 2010. aasta lõpuks 771,8 miljoni euroni ehk 705 euroni inimesel. Juurdekasv 293,4 miljonit (61%) ehk 254 eurot inimese kohta.

Kolmanda valitsuse algus oli 2011. aastal ja selle esimesel aastal langes valitsemissektori võlg tasemele  512,6 miljonit eurot, inimesele 468 eurot võlga. Eesti sai eurotsooni, masu kuulutati lõppenuks. Järgmise aasta veebruaris pidas Ansip Tartus kõne „Väsimuse võitmine” ja andis teada, et enne valimisi lagunevat valitsust tema edasi ei juhiks. Lahkuski, kuid alles 2014. aastal Brüsselisse, jättes 2013. aasta lõpu seisuga maha valitsemissektori võla ligi 1,4 miljardit eurot ehk 1454 eurot inimese kohta. Valitsussektori võlg oli kasvanud 1,02 miljardit ehk 271% (1086 eurot inimese kohta). Välisvõlg kokku oli 17,59 miljardit, mis võrreldes 2004. aasta lõpuga oli kasvanud 10,13 miljardit eurot (135%).

Taavi Rõivase valitsuste ajal võeti juurde 182,1 miljonit eurot (koguvõlg ulatus 1,581 miljardi euroni), kuid võlgade kasv pidurdus.

Reformierakonna ja Ansipi valitsuste aega jääb Eesti rahva ja valitsussektori võlgade hüppeline kasv, mis ei olnud märk hästijuhitud majandusest. Võlgade võtmisega valitsemine oli just Kreeka, Itaalia ja Portugali poliitika, mida reformipoliitikud sõnades taunisid.

VIRGO KRUVE

Graafik: Eesti valitsemissektori võlg 2002-2016 Eesti Panga andmetel. Eriti kiire kasv oli 2012. aastal Andrus Ansipi valitsuse ajal, kus aastaga lisandus 750,5 miljonit ehk 146% võlga. Graafik Virgo Kruve

Jaga |