Millist presidenti vajab Eesti?

ANDO LEPS,      22. august 2001




Olen veendunud, et Riigikogus presidenti ära ei valita. Esimeses hääletusvoorus seatakse üles Kreitzberg, Savi ja Tulviste. Kreitzberg võidab ja saab umbes 40 häält.

Põhiseaduse § 79 järgi vabariigi presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, st 21 saadikul. Presidendi valib Riigikogu ja ta valitakse salajasel hääletusel. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus, 68 saadikut. Kui ükski kandidaat nõutavat häälteenamust ei saa, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor.
Enne teist hääletusvooru seatakse kandidaadid uuesti üles. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul vabariigi presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Võimalik asjade käik Riigikogus

Olen veendunud, et Riigikogus presidenti äraei valita. Esimene hääletusvoor toimub Riigikogus teatavasti 27. augustil, kus seatakse üles Kreitzberg, Savi ja Tulviste. Kreitzberg võidab ja saab umbes 40 häält (Keskerakonna fraktsioon 29 ning Rahvaliit ja & 11 häält).
Teadmiseks. Keskerakonna fraktsioonil on praegu 29 häält ja lisa on veel tulemas. Teise ja kolmanda koha hääled on aga väga tähtsad, sest keegi ei taha ju esimeses voorus "moraalselt" kaotada. Savil pidi 21 allkirja olema koos. Kahekümne esimese allkirja andis ilmselt koonderakondlane Mart Siimann. Tulviste allkirjade kohta ei ole seni midagi teada, räägitakse, et mehel olevat mõningaid raskusi nende kokkusaamisega.
Isamaaliidu sisekliima on halb Tunne Kelamile jõu ja valega ärategemise pärast. Vana keerutaja Marju Lauristin, kes mõni aeg tagasi pani Tarandi prügikastidele konutama, lubab nüüd suure suuga mõõdukate hääli Tulvistele. Võibolla just mõõdukate häältega korjab Tulviste 21 allkirja kokku.
Kuid kes tuleb teiseks ja kes jääb kolmandaks Riigikogu esimeses hääletusvoorus, on väga raske ennustada. Arvan, et selgrootute mõõdukate toetusel tuleb Tulviste teiseks ja Savi kolmandaks. Seega saab Isamaaliidu kandidaat moraalse kaotuse. Kuid see ei tähenda mitte kui midagi (vast ainult teatud jõudude paigutust), sest Riigikogus seatakse enne teist hääletusvooru üles uued kandidaadid.
Loomulikult pannakse üles Kreitzberg ja nüüd toimub Tulviste ja Savi vahel puhttaktikaline mäng. Usun, et ka Tulviste pannakse üles. Kumb võidab, on raske ennustada! Sel võidul on ainult moraalne tähendus, sest kumbki mees vajalikke 68 häält kätte ei saa. Nii Kreitzberg kui ka Tulviste lähevad automaatselt Riigikogust edasi valimiskogusse, mille kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku.
Kuid ei ole ka võimatu, et Savi ja Tulviste löövad vedelaks ja Riigikogu voorudes ei panda neid üldse üles.

Võimalik asjade käik Valimiskogus

Lähtudes põhiseadusest, koosneb valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.
Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.
Valimiskogu valib presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.
Valimiskogus, kus peaks olema 361 inimest, hakkab kogu presidenditrall jälle otsast peale. Esimeses voorus seatakse arvatavasti üles Kreitzberg, Tulviste, Savi, Rüütel, Tarand. Ongi kõik, sest ei usu, et Päts, Roos ja Tomberg koguksid nõutavad 21 allkirja. Kuid mõni hääl nende kolme mehe taga loomulikult on. Peale selle on hääled olemas veel Koonderakonnal, Põllumeeste Kogul jt väikeparteidel. Ei usu ka musta hobussesse.

Äärmiselt tähtis valik

Valimiskogu esimene voor on väga tähtis, sest siin valitakse need kaks härrat, kes lähevad edasi teise vooru, kus otsustatakse, kes on järgmine Eesti Vabariigi president.
Arvan, et opositsioonil on võrdlemisi lihtne. Kumb saab rohkem hääli esimeses voorus, see läheb edasi ka teise vooru ja saab kaasa ka allajäänud mehe hääled, st kas Kreitzberg või Rüütel. Muide, juhin tähelepanu ühele väga tõsisele asjaolule, et opositsioonil on omavalitsustegelaste hulgas ülekaal. Kuid ei saa eitada ka võimalust, et valimiskogusse läheb opositsioon vaid ühe kandidaadiga.
Kolmikliidul on kõik väga segane ja keeruline. Arvan, et valimiskogu esimeses voorus kogub kõige rohkem hääli populaarne ja tegus Savi. President Meri ja kolmikliidule alluva meedia poolt vahule klopitud Tulviste aktsiad on tegelikult ülehinnatud ega vasta nende väärtusele.
Kui kolmikliit ei jõua teises voorus kokkuleppele häälte andmise osas Savile, tuleb uus president automaatselt opositsiooni seast, kas siis Rüütel või Kreitzberg. Juhul, kui Savi taha tuleb kogu kolmikliit, otsustavad arvatavasti väikeparteide hääled, kellest saab president.
Tuletan meelde, et juhul, kui valimiskogu teises voorus ei saa kumbki kahest kandidaadist valimiskogus hääletamisest osavõtnute häälteenamust, st 50% + üks hääl, hakkab kõik otsast peale -- Riigikogusse tagasi, ja siis on võimalusi ka mustal hobusel või koguni mustadel hobustel.

Kokkuvõtteks ütleks nii

Eks kõik kandidaadid ole omamoodi väärikad, kuid siiski on neist mõni parem ja mõni halvem. Tegelikult on kaalul väga palju. Valitud presidendist oleneb, kas Eesti müüakse lõplikult maha või jääb ka eestlastele midagi järele!? Kaalul on tõepoolest elu -- riigi ja rahva saatus.
Lõpp

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)