Ikkest vabaks päev!

Algas verine, aga õiglane Wabadussõda oma väljakuulutatud riigi tunnustamise nimel. Alles kaks aastat hiljem, 2. veebruaril 1920 allkirjastati „Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel“, millega Venemaa täitis  meie riigi rahvusvahelisse riikide perre vastuvõtmise eelduse – ikestaja tunnustas Eesti riigi väljakuulutatud rippumatust ja iseseisvust!

Venemaa loobus allkirjastatud lepinguga igaveseks ajaks kõigist tolleaja riigiõiguslise korra ja rahvusvaheliste lepingute kohastest suverääniõigustest, mis kaotasid maksvuse Eesti maa ja rahva kohta. Rahuleping on Eesti jaoks kustumatu väärtus.

 Venemaal aga ei olnud kavas oma endisest territooriumist loobuda.

Taasikestamine algas Molotovi–Ribbentropi salalepinguga 1939, jätkus okupeerimisega ja Johannes Lauristini marsitamisega Moskvasse augustis 1940, annekteerimisega. Teheranis ja Jaltas polnud meil enam sõpru ega abistajaid. Lääs vaatas meie taasikestamist pealt pool sajandit.

Eesti rahva vabadusvõitlus pidi iseseisvuse ja riigi  tunnustamise saavutama veel  teistki korda.

Mälestus omariiklusest,  mälestus iidsest vabadusvõitlusest mitmeteist ikestaja vastu, rahva väljasaatmised ja tapatalgud hoidsid üleval rahva vastupanu erinevaid vorme. Metsavennad metsades, dissidendid ei jätnud jonni isegi Gulagi sunnitöölaagrites. Ühed otsisid kaotatud vabadust valgustatud ja ohututest paikadest Läänes, kuhu me kunagi polnud oma vabadust kaotanud, teised jätkasid sealt, kuhu meie vabadus oligi kaotatud, – otse karukoopas Moskvas, kolmandad kätlesid-ketlesid sadades kilomeetrites, neljandad laulsid öösiti aga nõnda valjusti, et isegi Lääs ei saanud jätta meid enam tähelepanuta.

 Teist korda, seekord vereta. NL Riiginõukogu oli sunnitud meid 20. augustil 1991 iseseisvuse taastanud riigina tunnustama juba 17 ööpaeva möödumisel EV Ülemnõukogu otsusest! Riiginõukogu otsusel 6. septembril 1991 on Eesti jaoks kustumatu väärtus.

Aastaid püüti rahva ikkest vabanemise teid valikuliselt tunnustada. Rahvas ihkas ikkest lahti  nii laulus ja sõnades kui ka tegudes. Tahan rõhutada, lõppude lõpuks oleme vabanenud ka viimasest ikestajast, oleme oma vabaduse kindlustanud liikmelisusega Euroopa Liidus  ja NATO-s, tänulikkusest tähistame iseseisvuse taastamise esimese tunnustaja auks Islandi päeva, aga Eesti suurim poliitiline võit tuumariigi, ÜRO Julgeolekunõukogu alatise ja vetoõigusega liikmesriigi üle ootab senini märkimist.

Mitmesaja-aastasest orjapõlvest, viimsestki mitmeteisest ikestajast vabanemise tähistamiseks õnnitlegem 6. septembril üksteist „Ikkest lahti“ päeva puhul.

Omariiklus on rahva loomingu tipp!

ARVO HAUG

Jaga |