Loosungitega Tallinna linna ei arenda

TOIVO TOOTSEN,      11. detsember 2002


Ekslinnapea Tõnis Paltsi 3. detsembril Postimehes ilmunud kirjutises "Lühinägelik poliitika" on palju kõlavaid loosungeid, aga vähe asjalikku arutelu. Jääb mulje, et härra Palts pole Tallinna 2003. aasta eelarve eelnõu ja selle seletuskirja korralikult läbigi lugenud, analüüsimisest rääkimata.

Tõnis Palts heidab ette, et investeeringud on vähenenud. Härra Palts peaks aga väga hästi teadma, et kahel eelmisel aastal sai Tallinn ASi Tallinna Vesi enamusaktsiate müügist ja aktsiakapitali vähendamisest üle miljardi krooni, mille tulemusena oligi võimalik investeeringuid hüppeliselt suurendada. Järgmisel aastal selliseid suuri erakorralisi tulusid pole. Järgmise aasta eelarvet saab võrrelda 1998., 1999. ja 2000. aasta eelarvetega, ja siin on tõus märgatav.

Kas lõpmatult laenata?

Tallinna 2003. aasta linnaeelarve on innovaatiline ja perspektiivikas. Kui Tõnis Palts kirjutab oma artiklis, et Tallinn on orienteeritud lühiajalisele priiskamisele, siis meenub, kuidas eksmeer oma eelarvet koostas. Paltsi teooria oli see, et võtame laenu 1,4 miljardit ja hakkame hirmsal kombel ehitama, renoveerima jne.
Tore küll, kuid kahjuks ei arvestatud sellega, et järgmisel aastal oleks tulnud laenata 1,3 miljardit ja ülejärgmisel aastal 1 miljard. Sellist laenukoormust ei oleks Tallinna linn välja vedanud ning linnapilti ilustaksid praegu sellised lõpetamata ehitised, nagu on OSTEN TOR keskus. Linlane ei vaja seda! Ennast lõhkilaenanud erafirma võib omanik hea õnne puhul maha müüa, nagu isand Palts ilmselt teab, aga Eesti pealinnaga ei tohi riskida! Lausa irvitamine on aga nimetada priiskamiseks munitsipaaleluruumide ehitamist või pensionäride toetamist.
Ka meie näeme ette laenu võtmist, kuid laenata tuleb vastavalt võimetele. Tallinna linn laenab 2003. aastal 465 miljonit krooni. Muidugi võiks linn laenata rohkem ja investeerida, kuid laenu võtmisele seab ranged piirid riiklik seadusandlus. Seetõttu oleme sunnitud leidma teistsuguseid vahendeid.

Noorte spordiks rekordsumma

Paltsul on tuline õigus, kui ta on mures investeerimise pärast noorte tegevusse ning haridusse. Järgmise aasta eelarve näeb suuri investeeringuid ka neisse valdkondadesse. 2003. aastaks on eelarve hariduse alajaotuses koos investeeringutega 1,016 miljardit krooni. Noorte sporditegevuse edendamiseks on eelarves ette nähtud aegade suurim summa. 52,1 miljoni krooniga toetatakse eraõiguslikke spordikoole ja spordiorganisatsioone, 7,2 miljoniga spordiehitiste omanikke ja valdajaid - ja sealgi on eeltingimiseks noorte sporditegevuse soodustamine.
Hariduse edendamiseks on linnal vaja leida ka teisi finantseerimisallikaid. Koolide puhul kaalutakse võimalust luua kinnisvara haldusfirma, mis tähendab, et linn annab üle varad, eraettevõte võib võtta täiendavat laenu ilma linna laenukoormust tõstmata. Teedeehituses hakatakse järjest rohkem ära kasutama Euroopa Liidu finantseeringuid. Üheks võimaluseks edendada linnaehitust on nn PPP ehk avaliku ja erasektori partnerluse projektid. Näiteid võib tuua nii elamumajandusest kui teedeehitusest. Taolise projekti tulemusena alustatakse Jõeoti elamupiirkonna ehitust ning teedeehituses alustatakse Laagna teega. Avaliku ja erasektori koostöö peamiseks plussiks on see, et objektid ehitatakse kiiresti valmis ja nad lähevad kohe käiku.
Kultuurieelarve ei ole vähenenud ligi kaks korda, nagu väidab Tõnis Palts.
Kui 2002. aastal oli see 212 miljonit, siis 2003. aastal 190 miljonit krooni. Siit ei paista kusagilt välja kahekordne kahanemine. Vale on ka väide, et vee- ja kanalisatsioonitrasse ehitatakse mitu korda vähem. 2002. aasta eelarves on vee- ja kanalisatsioonitrasside liitumishüvitis 50 miljonit krooni - ja see summa pole kaugeltki veel kulutatud. Sama summa seisab ka 2003. aasta eelarves. 2003. aasta linnaeelarve on tasakaalustatud arengu eelarve, mis arvestab väga mitmete valdkondadega. Tõnis Palts peaks saama aru, et linn peab hoolitsema kõigi oma inimeste, nii noorte kui vanade eest, rohkem ja vähem abi vajajate eest. Kaasa arvatud need viis tuhat inimest - linnalt korteri taotlejat, enamikus sundüürnikke - keda hr Palts soovitab hüljata. Näiteks toetatakse last esimesse klassi minekul ranitsatoetusega. Elukalliduse tõusu kompenseerimiseks maksab pealinn oma pensionäridele ühekordset toetust, milleks on 500 krooni pensionäri kohta.

Lapse sünniks 5000 krooni

Unustatud pole ka lubadus toetada iga lapse sündi 5000 krooniga. Eelarve menetlus alles käib ja olen kindel, et vastav raha on seal eelarve vastuvõtmisel olemas.
Tõnis Palts kirjutab, et Tallinna tulevikusiht peaks olema "Tallinn - kõige kiiremini arenev linn Läänemere piirkonnas". See on ilus eesmärk, aga areng peab olema tasakaalustatud, mitte sotsiaalsfääri kaugele maha jättev. Tõnis Palts pole ilmselt lugenud BNSi sõnumit "Tallinnas on Põhjamaade suurim tööpuudus". Just tööhõive suurendamisele pöörab linn ja ka järgmise aasta eelarve suurt tähelepanu. Palju raha eraldatakse väikeettevõtluse arendamisele ning uute töökohtade loomisele. Alustavaid ettevõtteid toetab linn stardiabi näol järgmisel aastal kolme miljoni krooniga. Investeeritakse uutesse ettevõtlusinkubaatoritesse üle kuue miljoni krooni. See kõik peaks aitama suurendada ettevõtlus, mille tulemusena suureneb töökohtade arv ning väheneb tööpuudus.
Res Publica tuli komeedina välja, ja tema särava saba moodustavad kõlavad loosungid. Aga loosungitega riiki ja Tallinna ei arenda. Seda saab teha läbimõeldult ja kõiki asjaolusid arvestava tasakaalustatud arengukava ja eelarvega.
Linna areng ei pidurdu, vaid hoopis liigub kindlal sammul edasi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)