Eesti sotsiaalsüsteem ahistab klienti

Sotsiaalse infosüsteemi mõistet on seadusandja rakendanud erinevates seadusaktides, määratlemata selle süsteemi sisu ja eesmärke. Autorile tundub, et mõistet kasutatakse ainult halduskorralduse tähenduses.

Eesti sotsiaalsüsteem maailmas ainulaadne

Mitte kuskil maailmas pole sotsiaalsüsteem rakendunud sellisena nagu Eesti Vabariigis. Siin on oma unikaalne sotsiaalsüsteem, millele on omane ebaoperatiivsus, jäikus, mitte-kliendisõbralikkus, ametnikkonnasõbralikkus. Humaansusest rääkimata. Sotsiaalsüsteem suhtub oma klientidesse kui ebausaldusväärsetesse. Süsteem näeb klientuuri vaid pettusevõimalikust küljest.

Liig kõrge tsentraliseeritus seab kahtluse alla ka regionaalsete süsteemiteenrite pädevuse. Usaldusväärseteks loetakse ainult keskuses töötavaid kõrgepalgalisi ametnikke, kelle võimuses on otsustada tähtsaid kliendiprobleeme. Lahendite otsingud ja rakendused on võõrad, bürokraatlikud reeglid kõikvõimsad.

Valitsusringkondade nn liberaalse mudeli kohaselt funktsioneerib äärmiselt bürokraatlik ja ebahumaanne süsteem. Sotsiaalsüsteem opereerib ainult keskmiste näitajatega, aru andmata marginaalide olemasolust.

Meie süsteem ei seo reegleid

Kui süsteemile on teoreetiliselt omane omavahel seostatud reeglite, tavade, põhimõtete kogum ja praktikas rakendamise paindlikkus, siis Eesti sotsiaalsüsteem ei vasta süsteemi maailmatava põhimõtetele ja nõuetele. Nn sotsiaalsüsteemis funktsioneerib rida alamsüsteeme, mis pole omavahel ei seadusandlikult ega ka sisuliselt seostatud.

Piirdun siinkohal kolme enamlevinud alamsüsteemi sisulise avamisega.

1. Haigekassa

Haigekassasüsteemi klientideks on töövõimetuslehte omavad ravikindlustatud kodanikud. Haigekassasüsteem tugineb haigustest ellujäänud vaprate klientide kulude osalisele kompenseerimisele süsteemiteenrite äranägemisel. Süsteemi valitsejad rakendavad enamiku energiast kõhklustele kliendi usaldatavuses. Puudub filosoofia, mis on suunatud kliendi probleemide ennetamisele ja õigeaegsele kompenseerimisele. Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates - mitte rohkem kui 250 kalendripäeva jooksul kalendriaastas, aru andmata, milliste vahendite arvel peab klient tagama lisaks olemasolukuludele ka ravikulud.

2. Töötukassa

Töötukassasüsteemi klientideks on töötud kodanikud. Pole humaanne sundida töötuid füüsiliselt ilmuma märkimispunkti nüüdisaegsete sidevõimaluste ajastul, olenemata töötu rahalistest võimalustest transpordikulude katmiseks-ostmiseks, olenemata ilmastikutingimustest ja töötu tervislikust seisundist. Põhjendamatud on märkimispunktide kõrged ülalpidamiskulud. Töötuid toetatakse rahaliselt hilinemisega, aru andmata töötu kodaniku elamisväärsuse tagamisest.

Töötukindlustushüvituse määramisel arvatakse töötukindlustusstaaži hulka ainult osa tegelikust töötukindlustusstaažist; kogu töötukindlustuseraldisi arvestatud perioodi ei aktsepteerita.

3. Pensionisüsteem

Pensionisüsteemi klientideks on pensionärid. Pensionisüsteem on rakendunud jäigalt füüsilistele materiaalsetele andmekandjatele kaasaegses IT-lahendite külluses. Isegi pensionitunnistus kirjutatakse välja käsitsi, aga mitte kalligraafias.

Pensionisüsteemile on tundmatud võimalikud digilahendid operatiivsuse ja ratsionaalsuse tagamisel. Pensionisüsteemi valitsevad dogmad ja bürokraatlikud infokandjad. Seaduste ja reeglite tõlgendamine on jäik ja süsteemisiseselt ettekirjutuste alusel fikseeritud. Pensionisüsteem on kehtestanud oma sisemiseks funktsioneerimiseks seadusvälised reeglid. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse mitte kogu tööhõive, vaid valikuliselt osa sellest. Sotsiaalmaksust tuleneva pensioniosa määramisel eristatakse diskrimineerivalt madalapalgalisi ja kõrgepalgalisi, kuigi tööhõive on kõigil toimunud ajaliselt võrdselt. Madalapalgalised saavad pensioni madalkoefitsiendi alusel, ehk - sellised koefitsiendid määravadki pensioni suuruse.

Haigekassa-, töötukassa- ja pensionisüsteemi miljoniliste ressursside juures tundub olevat põhiprobleemiks suursummade investeerimise võimalused ja olulisus klientuuriväliselt. Klientide vajaduste rahuldamine ja elukvaliteet pole prioriteetideks.

Kas allakirjutanu teemapüstitus sotsiaalsüsteemist on väär? Võib-olla Eestis polegi olemas sotsiaalsüsteemi? Ja kas Eesti üldse vajab kliendikeskset ja -sõbralikku sotsiaalsüsteemi?

OLEV RAUDSEPP, psühholoog, parteitu

[fotoallkiri]       ROHELISED PENSIONISAMBAD: Eriti kindlaks pensionisambaks on pakutud kauni väärispuiduga maarjakaskede (Karjala kaskede) kasvatamist. Pildil Harkus, Eksperimentaalbioloogia Instituudi katselaboris toodetud maarjakaseistikud. Ülitulukat tooki peab ootama 40 aastat. Foto Tiit Maksim

Jaga |