Soomes jätkub inimnäoline kapitalism

01. veebruar 2006


Tarja Haloneni presidendiks tagasivalimine näitab, et soomlased soovivad praeguse poliitika jätkumist, kirjutas eilne ajaleht Keskisuomalainen. Helsingi ülikooli professor Tuomas Forsberg tõdes, et Halonen esindas valimistel järjepidevust nii inimesena kui riigi välispoliitika teostamises. Samal seisukohal oli välispoliitika instituudi juht Tapani Vaahtoranta, kelle meelest tähendas Haloneni valimine praeguse poliitika toetamist. Ta leidis, et soomlased ei näinud nii suurt vajadust muutusteks, et oleks pidanud vahetama presidenti.
Sauli Niinistöle sai presidendivalimistel saatuslikuks NATO-sümpaatia. Vaahtoranta arvas, et kõhklevad hääletajad asusid lõpus toetama Tarja Haloneni, kuna tema suhtumine NATOsse oli Niinistöst ettevaatlikum. Vaahtoranta meenutas, et vaid iga neljas soomlane pooldab NATOsse kuulumist.
Eilses Postimehes nendib Erkki Bahovski, et nii Tarja Halonen kui Sauli Niinistö pidid ette kujutama olukorda, et neil tuleb presidendina minna ka Moskvasse. Kui nad oleksid rääkinud tungivast vajadusest astuda NATOsse või näiteks Karjala tagastamisest, tähendanuks see suhete jahenemist Moskvaga.
„Soome riigijuhid mõistavad, et suhted Venemaaga ei käi ainult Brüsseli kaudu, vaid et säilitada tuleb ka Soome-Vene sõbralikud suhted. Eks Eestigi poliitikuile hakkab tasapisi kohale jõudma, et Brüssel pole mingi suur isa, kellele saab kohe Venemaa peale kaebama minna. Näiteks Eesti-Vene piirilepingu asjus," ütleb Bahovski.
Märgatavalt teisiti kujutas aga Soomes toimunut Ameerika infoagentuurile Associated Press reporter Matti Huuhtanen. „Mõlemad kandidaadid pooldavad tihedaid sidemeid NATOga, kuid Niinistöt peetakse Lääne alliansi suhtes avatumaks. Riigis, millel on 800-miiline piir endise vaenlase Venemaaga, on see väga tundlik teema," öeldakse sõnumis, mis levis põhiliselt Ameerika meediakanaleis.
Viimati kasutasid Eestis Vene-vastast retoorikat kohalikel valimistel Isamaaliit, Res Publica ja sotsiaaldemokraadid. Soome kindlad idasuhted on loonud meie põhjanaabritele tugeva aluse mujal maailmas toimetamiseks. Eesti võimetus suhelda Venemaaga oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt pidurdab aga ka meie teisi välissuhteid. Kuigi Ameerika silmis on Eesti kahtlemata tublim kui Soome.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)