Sortsid ja sortslus meie riigielus

Riigikontrolör Alar Karis hoiatas:

„Küsimus ei ole enam, kas me suudame samamoodi jätkata. Oluline on, et me ei venitaks võimalike valikute ja otsuste tegemisega ajani, mil meil pole võimalik isevoolu kulgevaid protsesse mõjutada." Selle väljaütlemine nõudis olukorra täpset analüüsi, riiklikku mõtlemist, palju tööd, suurt vastutust ja julgust. Ja seda kõike Alar Karisel on. See oli enam kui 20 aasta jooksul üks meie riigi nii kõrge tippametniku riigimehelik tegu.

Karis julges Ansipi nõidusliku loitsu „Kui hästi me elame ja kui õnnelikud me oleme!" kohta auditi kaudu ütelda, et see kõik on vale ja et me ei suuda enam isegi endiselt jätkata, kui me ei otsi teid ja võimalusi olukorra parandamiseks veel enne, kui pole hilja. Riigikontrolör tegi rohkem kui temalt nõuti ning sai selle eest tänu asemel pea- ja rahandusministrilt pahandada. Meie, suurem osa eestimaalasi, aga peame mõlema ministri kurjustamise pärast Alar Karise ees vabandama!

Paha tuleb tõrjuda

Tunnistagem, et kurjusest, pahatahtlikkusest, sortslusest, autusest ja valest on saanud riigivalitsemise osa. Näiteks: aastaid uuritud ja mitte milleski süüdi oleva Villu Reiljani uurimistoimik jõudis Harju maakohtusse, kus kohtualuse süütus kinnitust leidis, aga Tallinna ringkonnakohus allus diktaadile ja virutas samas kohtuasjas võimuparteide tülikale vastasele täie rauaga. Oli see ikka asja eest? Kui ei, siis kuidas võis Tallinna ringkonnakohus süütut inimest süüdi mõista?

Mitmelaadne sortslus

Kas saab olla veel suuremat moraalset kuritööd, enamat kurjust, pahatahtlikkust, sortslust kui see, et kohtunikud peavad süüdi- või õigeksmõistvaid otsuseid kellegi käsul tegema?

Kohtuniku taga on kogu rahvas, kes kas kiidab kohtuniku töö heaks või laseb põhja. Õigust mõisteti ka siis, kui polnud veel kõrget kohut, Siis tegi selle töö ära rahvas ise.

Mitte ainult üks, vaid kõik kalad hakkavad mädanema peast. Ütelge, kes on andnud rahandusminister Ligile õiguse sõimata inimesi kaabakateks? Või kes on peaministril lubanud Riigikogu infotundides küsimustele vastamise käigus küsijaid mõnitada? Endine kultuuriminister Lang on sõimanud inimesi lumpeniteks. Parlamendiliige Kaja Kallas aga lubab põhja lasta tasuta bussiliikluse pealinnas.

Peaministri ettur Valdo Randpere kutsub viimaseid noori maalt lahkuma ja annab teada, et nende asemele tuuakse uued, kellele makstakse poole suuremat palka. Mis see siis on? Eesti edulugu? Võõrastele makstakse, aga omadele, et nad siia jääksid, mitte. See on nagu džunglis, kus kiskja jätab oma ohvri poole eluga ja haarab juba uue järele.

Kurjusegeen

On siis ikkagi nii, et kiskjalikust ahvist inimeseks arenemise-muundumise pikal teel osutus kurjusegeeni tüvi nii tugevaks, et ei teinud arenemis-muundumisprotsessi mõningatel juhtudel kaasa? Kui ahvist sai inimene ja inimesest veel parem inimene, siis kurjus sünnitab uut kurjust samuti kasvavalt. Et kurjus ei ununeks...

Ajakirjanikud Tuuli Koch ja Kärt Anvelt sõlmisid kihlveo, kumb neist jõuab oma kirjatükkidega ennem hävitada Savisaare ja Keskerakonna. Ikka hävitada, ikka tappa, ikka põhja lasta. See lugu tuleks kivvi raiuda selleks, et tulevased emad võiksid oma lastele jutustada lugu Eestimaal elanud kahest kurjast naisest.

Kus on meie suured ideed?

Mullu 18. detsembril väitlesid Tallinna Televisioonis Andres Raid ja Igor Gräzin, rääkides muude teemade kõrval suurtest ideedest. Meie, eestlaste, suur idee peaks olema parem inimene. Aga millest alata? Kui kommunismi kui ühiskondliku formatsiooni taga oli Marxi ja Engelsi teooria teaduslikust kommunismist ning natsismi taga Hitleri „Mein Kampf", siis idee „parem inimene" ees ega taga pole kutsuvat liikumist, piisaval arvul ja tasemel eetikuid-esteetikuid, küllaldaselt asjakohast kirjandust. Kaja Kallas lubas eetikakoodeksi kirjutada, kuid kardan, et ta ei suuda seda teha, sest tal pole vajalikke iseloomuomadusi ja ta elab liiga suures poliitikas.

Haridusministeerium peab leidma või välja koolitama tasemel kaadri ning muretsema eakohased õpikud ja alates 2014. aasta 1. septembrist viima õppekavva eetika kui õppeaine. Me vajame oma umbejooksnud elukorralduse erapooletut lahtiseletamist niipalju kui see eetika raames on võimalik. Aga see on siiski vaid üks tee paljudest.

PAUL HANK, Antsla, Võrumaa

[illustratsiooniallkiri] Sortsidega heitlemine on olnud üpris oluline teema eesti kunstis. Pildil „Kalevipoja võistlus sortsidega" - Eesti esimese professionaalse klaasikunstniku Maks Roosma (1909-1971) graveeritud kristallvaas.

Jaga |