Raivo Uukkivi: Ootamatult tulnud ähvardus liita Raasiku Anijaga on ikka täiesti haiglane

Kas Raasiku vald jääb iseseisvaks? Kuipalju elanikke 5000-st puudu on?

Loodetavasti jätkab Raasiku iseseisvana. Sellise eesmärgi püstitas volikogu juba kevadel 2016. Tänase seisuga (14. detsember – Toim.) on puudu 36 inimest. Alates aasta algusest on lisandunud 247 inimest, neist alates aktiivse kampaania algusest ehk 1. novembrist 170. Loodame viimase paari nädalaga saada üle ka viimasest veel puudu olevast 36-st.

Kaardile vaadates on selge, et Raasiku peaks liituma Rae vallaga. Kas toetate seda?

Jah, kaardile vaadates, aga ka inimeste liikumist monitoorides oleks see ainus loogiline liitumissuund. Vabariigi Valitsuse komisjon andis meile vastava soovituse suvel. Sellele järgnes Raasiku volikogu ettepanek Rae volikogule: võiks alustada ühinemisläbirääkimistega, et välja selgitada, kas ja millistel tingimustel võiks või ei saaks need kaks naabervalda ühineda vabatahtlikult. Paraku Rae vallavolikogu (mille liige ma ka olen) otsustas minimaalse häälteenamusega, et ei ole vaja üldse mingeid läbirääkimisi. Mina toetasin Rae volikogus läbirääkimiste alustamist.

Mis Rae vallal Raasiku valla vastu on, et ei nõustutud liituma? Kas kardetakse konkreetselt teid kui endist Rae vallavanemat või pigem Raasiku valla vaesemat rahakotti?

Vot sellises võtmes on minul raske vastata… Kas keegi mind kardab või peaks kartma, seda tuleks küsida nendelt, kes ei soovinud naabritega suhelda. Raasiku vald iseenesest on endaga toime tulev vald, sarnaselt teistegi Tallinna ümbruse valdadega. Seega, kui Raasiku peaks näiteks Raega ühinema, siis pole ta mingi vigane pruut, vaid oma rahakotiga ja päris vähese laenukoormaga omavalitsus. Tegelikult Rae valla reformierakondlik võimuliit ju püüdis leida põhjusi selles, et näe neil (Raasikul) on vaja teha investeeringuid ja me (Rae) peame hakkama sinna oma maksumaksja vahendeid panustama. See oli ja on demagoogiline väide, eriti ilma arutluseta vastavatel teemadel ja põhjendatud argumentideta.

Kui läheb sundliitmiseks, kas siis Raasiku liidetakse Rae või Anija vallaga?

See on ka hea küsimus. Oleks ju loogiline, et kui valitsuse poolt loodud piirkondlik komisjon tegi meile soovituse Raega alustada, siis ta nüüd kasutaks ka jõudu ja liidaks sunniga Rae külge. Paraku see nii ei ole. Mina ei oska kommenteerida, kes ja kus ning missuguseid argumente kasutades on motiveerinud komisjoni, kuid midagi on toimunud, sest komisjoni viimase „soovitusega“ kaasnes ähvardus liita Raasiku Anijaga juhul kui 5000 täis ei saa. See on nii haiglane ettepanek, et ei oskagi selle autorile midagi head soovitada.

Kas peate Reformierakonna poolt algatatud haldusreformi üldiselt õnnestunud ideeks?

No tegelikult seda, kes mida üldse algatas, on juba raske väita. Jah, Reformierakond seda viimast otsa vedas ja püüab propagandistlikult endaga siduda reformi ärategemist. Tegelikkuses pole tegemist ju haldusreformiga, vaid ainult selle ühe osaga – haldusterritoriaalse reformiga. Sellisel viisil pole siin midagi, mida nimetada õnnestunuks. Täna räägitakse küll, et jube hea idee ja et kõik muudkui tahavad ühineda, üle riigi räägitakse läbi jne. Tegelikult kaasneb kogu selle reformiga sulaselge äraostmine – üheltpoolt ühinemistoetused ja teiseltpoolt terve aastapalk koha kaotavale vallavanemale. Kui see pole poliitiline riiklik altkäemaks, siis ebaeetiline on see kindlasti.

Kokkuvõttes on tänase reformi puhul tegemist ikka vaid piiride ümberjoonistamisega, millega ei lahendata ju inimeste valgumist töökohtade järel tõmbekeskustesse. Kogemus näitab Eestis selgelt, et kui majanduses midagi ei muudeta ja töökohti maapiirkondadesse ei teki, siis liida sa neid valdu kokku palju tahad, inimesed lahkuvad ikka. Head näited on Märjamaa vald, Türi vald, Suure-Jaani – kõik on ühinenud vallad, ja kõikides rahvaarv väheneb. Inimene (eriti tööjõuline) läheb sinna, kus on tööd.

Kuidas suhtute sellesse, et osa valdu on pöördunud kohtu poole?Kas Riigikohtu otsus võib kogu protsessi pea peale pöörata?

Kui tekivad eriarvamused, siis demokraatlikus riigis ikka küsitakse kohtult erapooletut (loodetavasti) seisukohta. Eriti nii olulises asjas kui kogukondlik autonoomia ja iseotsustamise printsiibi riivamine. Kahjuks pole ma selgeltnägija, ja seega ei oska ennustada kohtu otsust. Tervet seadust ta peapeale ei keera, aga põhjendamatu 5000 elaniku nõude ja sundliitmise osas võiks ju selget seisukohta oodata. Õnneks pole kaua jäänud – otsust lubatakse 20. detsembril.(Loe ka tänasest Kesknädalast Riigikohtu otsusest – Toim.)

Mida arvate uuest riigihalduse ministrist Mihhail Korbist? Kui võimekaks haldusreformi läbisurumisel teda peate?

Ei oska temast kui ministrist midagi arvata. Pole kunagi varem kuulnud teda sõna võtmas haldus- ja/või riigireformi teemal. Tunnen teda küll ajast, mil ta oli linnaosavanem. Tema esimesed väljaütlemised ei ole küll väga julgustavad, sest Keskerakond on sellisel kujul tehtavat haldusreformi (sh sundliitmist) kritiseerinud, kuid nüüd on Korb nagu sellesama mudeli kaitsele asunud.

Vähemasti on meedia sellise mulje jätnud. Loodan, et saan temaga lähitulevikus sel teemal suhelda ja siis ehk ka oma arvamust korrigeerida. Igal juhul soovin talle tahtmist sisuliselt end kurssi viia ja mitte lasta end juhtida nõunikel, kes nõustasid Kiislerit ja Aasa, sest vastasel juhul tehakse uus minister lihtsalt naerualuseks.

Küsis INDREK VEISERIK

Jaga |