Kui seda Viisitamme ees ei oleks!

Mõned stiilinäited küsimustest. Lisame Kesknädala kommentaari.

„Mida ma peaks tegema teie klantspildiga, mis minu tahte vastaselt postkasti sokutati? Kuna teie pilt ja Pärnu Sõnumid risustasid mu tahte vastaselt minu postkasti, siis kas tohiksin need tuua teie koju postkasti tagasi?“

Kommentaar: Demokraatlikes riikides (sh Eestis) reklaamivad kõik erakonnad end postituste kaudu. Etteheiteid võiks sel juhul teha kõigile parteidele ning Eestis kehtivale demokraatiale.

„Kas teil vahel on tulnud ka häbi tunda oma tegude pärast, pean siin silmas just Pärnu linna valitsemisega seonduvat?“

Kommentaar: Küsija võiks häbi tunda küsimuse pärast, mille eesmärk on sihilikult kahjustada intervjueeritava mainet.

„Millega seletate Keskerakonna edu valimistel Pärnus ja Pärnumaal? Ma ei tea mitte kedagi, kes teaks kedagi, kes Keskerakonna poolt hääletas.“

Kommentaar: Küsimusest võib tajuda selgelt patoloogilist seisundit – inimene keeldub tunnistamast reaalset olukorda ja soovib kehtestada oma soovunelmat.

„Mil moel vastutate linna pankroti eest? Tagasiastumine ei ole vastutamine.“

Kommentaar: Esitatakse küsimus, mis lähtub pigem õllelaua taga omandatud veendumusest, mitte aga reaalsetest argumentidest.

Meedias üles köetud meelsust võiks võrrelda sellise mehe seisundiga, kes, kaks päeva pummeldanud, laupäevaõhtul deliiriumisse jõudnuna koju minnes soovib tüli norida oma kaaslasega.

Mis peitub Viisitamme-vastaste negatiivsete hoiakute õhutamise taga?

Pärnu linnapea pideva ründamise eesmärk on tekitada olematuid skandaale, et juhtida rahva tähelepanu kõrvale riigis valitsevatelt väga tõsistelt probleemidelt. Valitsuse pressikonverentsidel jõuavad võimupoliitikud ja neile sõbralikud ajakirjanikud peaaegu alati ühisele järeldusele, et elu Eestis on võrratu. Kui seda metsa (Viisitamme) ees ei oleks!

Jaga |