Mis on saanud Iraagist?

Tuntud rahvusvaheline ajakiri The Economist kirjeldab Bremeri programmi ühes oma väljaandes pealkirja all "Kutse odavale väljamüügile - kui programm on edukas, saab Iraagist kapitalistlik unelm". Järgnevalt on loetletud peamised ameeriklaste poolt iraaklastele esitatud nõudmised: 100-protsendiline kontroll kõikide Iraagi varade üle; Iraagis teenitud kasumid tagastatakse täielikult investorriiki; välisettevõtetele antakse samad õigused, mis kohalikel ettevõtetel; välispankadele antakse voli osta üles Iraagi kohalikud kommertspangad; tulumaksu ja dividendimaksu ülemmäära kehtestamine 15% tasemele; tariifide universaalmäära langetamine 5% tasemele.

Nimetades asju õigete nimedega, saab ilmsiks, kuidas imperialistlike jõudude nõudmised ei ole poolteise sajandi jooksul praktiliselt muutunud. Kõlades nagu tõeline 19. sajandi kolonialist, üritas ka maailmakuulus ärižurnaal The Economist oma lugejaid veenda, et riiklike rikkuste ja iseseisvuse loovutamine ameeriklastele (s.t röövimine) on iraaklaste endi huvides, kuna riigil oli "arengu" saavutamiseks hädasti vaja välismaist kompetentsi. Kuid erinevalt 19. sajandi Taist keeldus Iraak Wall Streeti ja Londoni sõjalisele ähvardusele koheselt kapituleerumast, millele järgnevalt tegid imperialistid oma ähvardused teoks nagu Briti Impeeriumi "vanadel headel" hiilgeaegadel. http://decivitate.ee/?news_id=1774

Kui nüüd Eesti poolt vaadata, siis on juba mitmel korral poolvägisi püütud oma peremeestele maha parseldada põlevkiviga seotud ettevõtmisi, põhjendusega, et ameeriklastel oleks siin oma varasid kaitsta nn NATO raames. Rääkimata pankade sunderastamisest rootslastele koos õigusega kogu kasum maksuvabalt välja viia, ja mitte ainult pankade kasum, vaid kõikide välisettevõtete siin teenitud kasum. Oleme veel allaheitlikum kui Iraak, ilma pauguta röövimiseks rahaga vallutatud maa.

VironShaman portaalis para-web.org 24. aprillil

Jaga |