Nädal Euroopa Parlamendis

Infovabadus Itaalias ja teistes liikmesriikides

EL-i üks põhiväärtusi on info- ja sõnavabadus. Arutelu selle üle tõusetus seoses Itaalia peaministri Berlusconi püüetega  sõnavabadust piirata. Olukord Itaalias leiti olevat eriti murettekitav; peaministrile kuulub üle 40 telekanali ja arvukalt trükimeediaväljaandeid ning valitsus sekkub tugevasti ka avalik-õiguslikku ringhäälingusse. Meediapluralismist olevat Itaalia näitel võimatu rääkida.

Toodi negatiivseid näiteid ka mõne teise riigi kohta (Ungari, Bulgaaria, Rumeenia). Eesti saadik Indrek Tarand pidas aga oluliseks kritiseerida Keskerakonda, kes järgivat Berlusconi mudelit (!?). Kohati muutus arutelu Itaalia poliitikute omavaheliseks sõnasõjaks. Hämmastav oli, et Berlusconit koondusid toetama  konservatiivid, kristlikud demokraadid ja ultraäärmuslased.

Probleemi avaramalt nägevad fraktsioonid tõstatasid taas vajaduse ühisreeglite järele -  vaja oleks välja töötada meedia pluralismi ja tasakaalustatust käsitlev direktiiv. See teema on EL-is üleval juba 1990. aastatest. Sellelegi olid eelpoolnimetatud paremerakonnad vastu. Resolutsiooni hääletamisel kujunes viik - Europarlament oli lõhenenud kaheks ning ettepanekut, et Euroopa Komisjon töötaks välja vastava   direktiivi esitada ei suudetud.

2010. aasta eelarve: majanduse elavdamise kava ja piimafond

Läbi hääletati 2,1-kilone virn muudatusettepanekuid Euroopa Liidu 2010. aasta eelarve projekti kohta. Esimesel lugemisel vastu võetud tekst saab aluseks Euroopa Nõukoguga peetavatel läbirääkimistel. Lõplik eelarve võetakse vastu parlamendi detsembrikuisel täiskogul.

EP saadikud nõuavad, et majanduse taastamise kavale lisataks 1,5 miljardit eurot ning piimafondile 300 miljonit eurot. Parlamendiliikmed taastasid Euroopa Komisjoni esialgse eelarveprojekti summad, mida Euroopa Nõukogu oli kärpinud.

Parlament nõudis piimakriisi lahendamiseks uue piimafondi loomist.  Piimafondi eesmärk on soodustada piimasektori ümberkorraldamist seoses t järkjärgulise loobumisega piimakvootides. Fond rahastaks vähemsoodustatud alade toetusmeetmeid, müügiedendust ja alternatiivsete sissetulekuallikate otsimist.

Majanduskriisi leevendamiseks küsivad parlamendiliikmed majanduse taastamise kava energiaga seotud osade rahastamiseks 1,5 miljardit eurot maksetena (1,98 miljardit eurot kulukohustustena), mis peaks olema "värske raha", s.t ei tohiks tulla teistelt eelarveridadelt.

Luuakse Euroliidu diplomaatilist teenistust

Euroopa Komisjon (EK) ja Euroopa Nõukogu (EN) on välja töötamas EL-i välisteenistuse korraldamise põhimõtteid, mis tulenevad Lissaboni lepingust. Loodavasse välisteenistusse hakkavad kuuluma EK, EN-i ning liikmesriikide ametnikud, kes toetavad välisasjade kõrget esindajat tema töös.

Europarlament (EP) on seisukohal, et kavandatav EL-i välisteenistus hakkaks kuuluma EK haldusstruktuuri ning seda rahastataks EL-i eelarvest, EP aga teostaks välisteenistuse üle demokraatlikku kontrolli.

Atlandi-ülesed suhted

EL-USA tippkohtumine leiab aset 2. ja 3. novembril Washingtonis. Tuumarelvade levik, finants- ja majanduskriis, kliimamuutused, politseikoostöö, viisad - need on mõned olulistest teemadest, mida tippkohtumise arutelul tõstatati.

Euroopa Ülemkogul käsitletavast

Lissaboni lepingu jõustumine ning sellest tulenevad kõrgete ametnike ametissenimetamised olid peamised teemad, millele eurosaadikud keskendusid 29. ja 30. oktoobri Brüsseli tippkohtumise ettevalmistamist arutades.

Lisaks eelnimetatule tulevad tippkohtumisel käsitlemisele veel ?RO kliimamuutuste konverents Kopenhaagenis, majanduskriis (sh finantsjärelevalve), Läänemere strateegia, ebaseaduslik sisseränne, välissuhted.

Gruusia

EK esitas ülevaate sõltumatu rahvusvahelise uurimismissiooni üheksakuisest analüüsist konflikti kohta Gruusias 2008. aastal. Analüüsis oldi kriitiline mõlema osapoole - nii Venemaa kui ka Gruusia - suhtes. EL toetab Gruusiat 500 miljoni eurose abiga.  EL seiremissioon  on hetkel ainuke sellelaadne missioon Gruusias.  Muret tekitab aga asjaolu, et õhku jäi rippuma küsimus, kuidas saavutada Gruusias olukord,et austataks riigi õigust oma territooriumi terviklikkusele ning millal see riik saaks taas oma territooriumi terviklikkuse valdajaks.

Selgus Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat

President Jerzy Buzek tegi teatavaks Andrei Sahharovi mõttevabaduse auhinna nääramise tulemused. See auhind loodi 1988. aastal ja on mõeldud nende üksikisikute või organisatsioonide tunnustamiseks, kes  kaitsevad inimõigusi ja -vabadusi.

Tänavu tunnistati selle auhinna vääriliseks organisatsioon „Memorial" (Ljudmila Aleksejeva, Oleg Orlov ja Sergei Kovaljov), mis ühendab  inimõiguste kaitsjaid Venemaal.

Sahharovi auhind (50 000 eurot) antakse „Memoriali" esindajatele üle 16. detsembril Strasbourg'is täiskogu ajal korraldataval tseremoonial.

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |