Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Majandusharidus - hea ja vajalik valdkond koostööks

Mati Anton,      27. november 2002


Ikka on nii olnud, et noorte õpetamisel ja kasvatamisel ei ole leitud (sageli ka tahetud leida) täiuslikumaid koostöö ja tööjaotuse vorme. Vastastikused süüdistused (argumenteerimata) kestavad endistviisi edasi. Uue õppeaasta eel hüüab tuntud stiilis ka alles hiljutine minister Tõnis Lukas: "Lapsevanem, häbi!" (PM, 3. aug. 2002 a.)

Tänasel päeval peavad elama (läbi tulema) turumajanduslike liberaalsete reeglite ja seaduste ning väljakujunenud tavade järgi nii lapsed, nende vanemad ja vanavanemad. Kapitalismi tundmine (sisuline) ja tunnetamine (ikka üdini) omal nahal on aga veel sedavõrd uus ja tõsine asi, et siin ei ole selgust veel ühelgi vanuserühmal. Ka õpetajatel (ka välismaal õppinud) mitte. Koos õppimise vajadus on ilmselge.

Vanemate põlvkond peab ( paratamatu osaliselt) järele jäänud aastatel kuidagi (õige see ei ole) läbi saama. Suurteks muutumisteks siia võimalusi ei avane. Normaalseks ei saa pidada aga seda, et kolmandik lastest elab täna vaestes peredes. Samuti ka seda, et sotsiaalteadlased pidid 21. sajandi algul suurushullustuse, hämamise, vassimise jne perioodil kasutusele võtma tegelikku olukorda selgitavad mõisted: "sissetulekuvaesed", "toiduvaesed", "eluruumivaesed", "äärerühm" jt.

Vaeseimate ja rikkaimate tuludetsiili erinevus on kasvanud 13,5- kordseks (Soomes 3,6; EL-is 4,8). Samasuguseks on kasvanud regionaalpoliitika prioriteetsuse perioodil ka omavalitsuste majanduslik erinevus (vt ka Kesknädalat 22. mail 2002 a.). 2000. aastal koguti üksikisiku tulumaksu elaniku kohta Tallinnas 68,6% kogutulust, Valgamaal ainult 22,3 % (Eesti keskmine 46,5 %). Eesti keskmisest 75 %-se tulemuseni (1551 kr) ei jõutud 129 omavalitsuses.

2002 aastal tahetakse pealinnas jõuda eeltoodud näitajatega (hea ja päris õige) 4468 kroonini, Harjumaal 3735 kroonini, Võrumaal 1802 kroonini. Eesti keskmine ehk ületab sel juhul kolme tuhande piiri (3015 kr). II Eesti (ilma Tallinna ja Harjumaata) tase jõuaks ainult üle kahe tuhande (2250?) .

Majandus on elu alus! Seda nii riigis ja peres! Nappus on aga see, mis nõuab valikute tegemist. Ütlemine: "Mul ei olnud valikut" majanduses ei kehti. Valikute äravõtmine, sundseisundite tekitamine, valikute tegemine allakäigu suunas jt - kõik taoline sunnib tegema aga juba radikaalsemaid valikuid, sageli poliitilisi! Iga valik on samal ajal ka kulutus. Kulutamisega on meie riigis (Eestimaal) asjad päris hullud ja ka segased. Majanduslik kulutus saab olla ainult põhjendatud kulutus, sest vastasel juhul ei vääri ta oma nimetust. Kulutamist on vaja aga ka põhjalikult õppida - õpetada. Ikka üheskoos - kodanik - pere - riik (valitsus).

Inimesele on omane käituda majanduslikult, kuid mitte alati. Sama kehtib valitsuse ja omavalitsuste kohta! Majandushariduse omandamine peab aitama kaasa toimetulekule ja uute võimaluste leidmisele erinevates majanduslikes tingimustes. Rõhutan majandusmõistete õpetamisel - õppimisel ikka konkreetsuse, võrdleva analüüsi ja aususe pinnalt arusaadavuse erilist vajalikkust. Poolik tõde on halvim tõde! Hämamise ja vassimisega ei tule ju tarkust juurde! Siin peab eelkõige riigivõim töömeetodeid muutma! Oluline on välja anda võrdlevat analüüsi sisaldavaid teatmikke - käsiraamatuid ja seda ikka 3- 5 aasta järel olemasolevat täiendada.

Minult küsisid koduküla 10 - 13 aastased noored: "Kui korras on korras riik?" Küsimuse aluseks oli Mart Laari vastutustundetu hõiskamine 8. jaanuaril: "Annan Kallasele korras riigi üle".

2002. a. kulutatakse Eestis enam kui 100 miljonit krooni riigiametnikele (30 miljonit veel lisaks) lisaks tulemuspalkadeks tulemust mõõtmata!!?? Kui parlamendi liikmed, ministrid ja president! saaksid palka sotsiaalmaksu järgi arvestatud keskmise palga (mitte umbmäärase statistilise) alusel, teeniksid nad praegusest kuus 5000 - 7000 krooni vähem. Siit tuleb hakata kokku lugema, mitu Eestit on Eestimaal.

Riigikogu valimised on ukse ees. Demokraatlikus riigis (normaalset demokraatlikku riiki ei ole olemas) saavad üksikisikud kutsuda esile muutusi ka riigi majanduselus. Seda tehakse valimiste kaudu, hääletades oma tõekspidamistele vastavate erakondade majandusprogrammide poolt. Valima minnes peavad vanemad ja vanavanemad tavaliselt nõu oma pere noortega. Ka siit tuleneb koosõppimise vajadus ja võimalus.

Kui korras on Sinu riik Sinu kodukohas? Enne valimisi on seda vaja nõõta! Küllap vist!?

Viimati muudetud: 27.11.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail