Eesti Päevaleht ei adu majanduspoliitilist tegelikkust

Keskil tugev majanduspoliitiline vundament

 Põhjalik Eesti majanduse probleemistiku käsitlus, võimalikud majanduspoliitilised lahendused edaspidiseks ja Eesti tulevikuarengute analüüs on välja toodud Tallinna linnapea Edgar Savisaare hiljuti ilmunud raamatus „Majanduspoliitika”. Suur osa selles teoses toodud seisukohtadest on muutunud Keskerakonna majanduspoliitika alustrajavateks põhimõteteks. Raamatus on analüüsitud Edgar Savisaare artikleid, millest mõned on ajakirjanduses ilmunud j uba 2006. aasta lõpul. Need artiklid hoiatavad Eestis potentsiaalselt tekkiva majanduslanguse eest.

Tol perioodil ei näinud EPL veel sugugi majandusohte ette ega hoiatanud rahvast nende eest, rääkimata lahenduste pakkumisest. Pigem vastupidi – väljaanne üritas konstruktiivseid ja tulevikku suunatud lahendusi naeruvääristada. Läbimõtlematuse näiteks on EPL reageering riikliku eluasemelaenude tagatissüsteemi puudutavate materjalide avaldamisele Edgar Savisaare poolt juba 2007. aasta suvel.  Nimelt avaldas EPL 31. juulil 2007 repliigi „Rumal ja populistlik jutt”, milles leidis vajaliku olevat Edgar Savisaare poolt välja töötatud kompleksseid eluasemelaenu võtjate majanduspoliitilise kaitse meetmeid rumalaks ja populistlikuks demagoogiaks nimetada.

Ometigi jõuab EPL nüüd 26. jaanuari juhtkirjas seisukohale, et majandusekspert Indrek Neivelti ennustatud pankade 10-protsendisest laenukahjumist tuleneda võiv massiline eraisikute ja firmade pankrot ei ole hea. Huvitav on tõdeda, et Eesti üks juhtivaid päevalehti sellisel viisil, 180 kraadi võrra, oma seisukohti muudab. Veel kaks aastat tagasi pidas EPL väljapakutud lahendusi populismiks, aga nüüd väidab igasugust ajaloolist mälu omamata, et lahendusi nagu polekski keegi kunagi pakkunud, süüdistades opositsiooni tegevusetuses. Kuna nii repliik kui ka juhtkiri on toimetuse ametlikud seisukohad, võiks EPL siiski jälgida, mida nende oma veergudel on erinevatel aegade ära trükitud.

Koalitsioonil puudub sisuline lahendus

 EPL väidab tänavu 26. jaanuari juhtkirjas, et võimupoliitikud on astumas esimesi samme majanduse toetamise suunas. Tegelikkuses ei ole tänasel lausliberalistlikul reformierakondlikul valitsusel sisulist kava majandust elavdada ja langust pidurdada. Mõned kavandatavad poolsammud on tehtud üldise maailmamajandusliku fooni mõjul, kuna enamik riike toetab oma majandust. Lausliberalistlikust ideoloogiast tulenevalt on piirdutud siiski minimaalse võimaliku sekkumisega majandusse. Koalitsiooni pakutud majanduspoliitilised meetmed ei ole tänases olukorras piisavad ja on jäänud liiga hiljaks.

Eesti majanduslanguse peatamise seisukohalt on kaheks kõige olulisemaks valdkonnaks tööpuuduse probleemi lahendamine ja ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine. Kus on aga koalitsiooni sisulised  meetmed neis kahes valdkonnas?

Opositsioon aga pakub konkreetseid lahendusi. Soovitan lugeda Edgar Savisaare artikleid „Kuidas peatada masskoondamised ja luua töökohti?” (EPL, 8. jaanuar 2009) ja „Ettevõtlus vajab ellujäämiseks kiiresti riiklikku abipaketti” (Äripäev, 16. jaanuar 2009).

EPL pinnapealsust teades on mõnevõrra arusaadav, et selle lehe toimetus ei loe konkureerivat väljaannet Äripäev ega ole kursis seal ilmunud materjalidega. Huvitav on aga see, et EPL ka enda hiljutiilmunud kirjutisi ei pea meeles. Maailm aga kahjuks ei ole defineeritud selliselt, nagu EPL peab hetkel vajaliku olevat sellest aru saada. Kui ajaleht ei ole kuulnud ega näinud, ei tähenda see, et lahendusi pole olemas ja et neid pole välja pakutud.

Opositsioon on  majanduse heaks palju teinud

 Erinevalt EPL esitatust on Riigikogu Keskfraktsioon välja pakkunud mitmeid konstruktiivseid lahendusi. Möödunud aastal esitati ligi poolsada eelnõu ja arupärimist. Eesti arengule vajalikke ettepanekuid on opositsiooniline Keskfraktsioon teinud sellistes valdkondades nagu pensionisüsteem, lastetoetused, ühistranspordi-, toidu- ja lastetoetuste käibemaks, koolitoit, elamumajanduse arendamine, kohalike teede hooldus jne.

Palju konstruktiivseid lahendusi on välja toodud trükimeedias pidevalt ilmunud Edgar Savisaare artiklites. Suurt vastukaja ja elavat ühiskondlikku diskussiooni tõi meie ühine essee „Riigi majanduspoliitilised meetmed majanduskriisi tingimustes“, mis ilmus ajalehes Postimees.

Keskerakonna initsiatiivil kutsuti 2008. aasta augustis kokku kuue partei esindajate ümarlaud. Keskerakond on korraldanud mitmeid majanduspoliitilisi konverentse ja üritusi, mille hulgas väärib kahtlemata esiletoomist 4. juunil 2008 Kuressaares toimunud majanduskonverents, mida kajastas ka Eesti Päevaleht Online. Keskerakonna majandusalased teadmised on leidnud tulemuslikku rakendamist Tallinna linna juhtimises. Tallinnal läheb suhteliselt hästi, vaatamata sellele, et Eestis on majanduslangus. Riiki juhtiv parempoolne koalitsioon ei suuda Tallinna edu ära kadestada.

Kõike ülaltoodut silmas pidades jääb arusaamatuks, kuidas EPL toimetus seda kõike märgata ei ole suutnud. Või peitub vastus hoopis 1. augustil 2007 EPL veergudel ilmunud Edgar Savisaare artiklis „Mida teha Eesti Päevalehe harimatusega?”.

Mõned asjad siin maailmas ei näi muutuvat.

JAAN ÕMBLUS, ettevõtja

[esiletõste] "Riik kadestab Tallinna linna."

[fotoallkiri]

OTSIVAD VÄLJAPÄÄSU: Ajal, kui valitsus lähenevat majanduskriisi olematuks püüdis manada, otsisid erinevate eluvaldkondade eksperdid Kuressaares Keskerakonna poolt kokku kutsutud majanduskonverentsil 2008. aasta juunis lahendusi riigi majanduse päästmiseks. Pildil (vasakult) DBT AS juhatuse esimees Vladimir Volohhonski, riigikontrolör Mihkel Oviir, ettevõtja Toomas Luman, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja majandusekspert Heido Vitsur. Taustal seisab ekspankur Janek Mäggi.

 26. jaanuari Eesti Päevalehe (EPL) juhtkiri heitis Eesti opositsioonierakondadele ette, et neil ei ole mingit konstruktiivsust ja et nad ei paku alternatiivi. Ettevõtja Jaan Õmblus saatis seepeale ajalehele  artikli, kus ta tõi välja mitmeid viimastel aastatel Keskerakonna poolt tehtud ettepanekuid ja algatusi Eesti majanduse turgutamiseks. Paraku jättis EPL selle artikli avaldamata.

Jaga |