Kasumlik prügiäri paneb konkurendid vihaselt võitlema

Pealegi on prügiveol veel üks ilmne lisaväärtus, mida enamikul teenuste pakkumisega seotud tegevustel pole. Seda võib nimetada riigi garantiiks. Kui näiteks kaabeltelevisiooni, mobiilsidet, plastaknaid vms. pakkuvad firmad peavad tegema massiivset reklaami või potentsiaalseid kliente mingil moel moosima, siis prügiveo puhul rakendab riik survemehhanisme, et kõik pakkumise tingimusteta vastu võtaksid. Kuuldavasti olevat selline süsteem rakendatud paljudes riikides.

Eesmärk ja abinõu

Ka meil Eestis on riigi esindajad nähtavasti seisukohal, et iga korteri-, maja- või suvilaomanik on potentsiaalne loodusereostaja, kui tal pole mõne prügiveofirmaga lepingut sõlmitud ja selle eest nõutavat teenustasu makstud. Selle üle, et keegi maksmisest ei pääseks, on vastutus pandud Keskkonnaministeeriumile.

1. oktoobri Postimehes refereeritakse selle ministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki kommentaari - tema sõnul võib "jäätmemaksukohuslase" maksmisest vabastada vaid kohus, ja sedagi äärmiselt erandlikul juhul. Niisuguse regulatsiooni eesmärk olevat puhas looduskeskkond. Avalik huvi puhta looduskeskkonna järele ületavat inimeste huvi jäätmetega võimalikult säästlikult toime tulla. Seda seisukohta toetab samas lehes ka ajakirjanik Siiri Erala, kelle arvates kaovad niiviisi prügikotid metsa alt ja praht teede äärest.

Paraku ei toeta "kaval" elu neid õilsatele alustele püstitatud teese. Olen juba aastakümneid palju kolanud marja- ja seenemetsades ning pole seal kunagi suuri prahihunnikuid näinud. Mis ei tähenda mõistagi seda nagu poleks kusagile tekkinud omaalgatuslikke prügipanekukohti, kuid samavõrd tekib neid ka praegu. Küll olen aga märganud, et viimasel ajal, kui enamik majapidamisi on juba prügiveoteenuse ostnud, pole prahihulk magistraalteede ääres vähenenud, vaid teeveerde rajatud parkimiskohtade ümbruses isegi kasvanud. See muutus on eriti silmatorkav pärast seda, kui parkimisplatside juurest prügikonteinerid ära korjati. Kui riik oleks tõepoolest huvitatud puhtast looduskeskkonnast ja eriti magistraalteede ümbrusest kui riigi visiitkaardist, siis peaks ta vastavale ametkonnale (tõenäoliselt Maanteeametile) panema selle tagamise kohustuse ja eraldama vastavad finantsid.

Mõistagi on võimalik välja tulla vastuväitega: nendesse konteineritesse hakkavad oma prügi tooma ümberkaudsed elanikud. Paraku pole meie inimesed sugugi nii vastutustundetud, et oma prahti metsa alla visata või parklakonteinerisse toppida. Selle tõestuseks: enamik omavalitsusi on paigaldanud jäätmekonteinerid kalmistute juurde, kuid seal pole kusagil märgata mingit olmeprahiuputust.

Magistraalteid ei kasuta ju ainult Eesti inimesed. Parklate ümbruses võib näha prahti, millel läti-, leedu-, soome-, vene- või muukeelsed kirjad Ükskõik kui ranged on Eesti jäätmekäitluse eeskirjad, ei hakka läbisõitjad prahti kaugele kaasa vedama, kui neil puudub võimalus siin sellest kultuurselt vabaneda.

Topeltmaksustamine

Jäätmeküsimus on suhteliselt hästi lahendatud linnades ja muudes asulates, kus enamik inimesi elab kortermajades. Seal on korteriühistud sõlminud lepingud jäätmefirmadega, kes paigaldavad iga maja või isegi iga trepikoja juurde jäätmekonteinerid, mida tühjendavad vastavalt kokkulepitud graafikule. Kuigi teenusel on suhteliselt soolane hind, ei löö see korterite vahel ära jagatuna kedagi jalust. Nii maksab meie 72 korteriga elamus iga korter prügiveo eest 3-4 eurot kuus. Samas on paljudel elanikel maamaja või suvila, kus käiakse või elatakse harva. Maale sõites võtan mõistagi kõik vajamineva linnast kaasa. Seal kaevan biojäätmed aianurgas kompostihunnikusse, pakendid aga pesen puhtaks ja panen linna jõudes pakendiautomaati või avalikku pakendikonteinerisse. Nn olmejäätmeid tekib sedavõrd vähe, et neid ei tasu iga kord kaasa võtma hakatagi.

Möödunud kevadel leidsin üllatusega oma postkastist mahuka paberipaki, kus jäätmefirma Veolia teatas ultimatiivselt, et mul tuleb osta jäätmekonteiner, see oma maakodu värava taha üles seada ja nende firmaga selle tühjendamise leping sõlmida. Esimese ehmatusega läksin vallamajja prügifirma terrori eest kaitset otsima põhjendusega, et mul ei teki maal sedavõrd palju jäätmeid, mille jaoks oleks vaja eraldi konteinerit ja prügiveoteenust. Näitasin neile oma korterimaksete arvet, kus prügiveoteenuse hind eraldi real kirjas. Mulle vastati, et vallal pole õigust kedagi prügiveolepingu sõlmimisest vabastada ja mul pole õigust oma prügi linna kaasa võtta, kuna prügi peab jääma sinna, kus see tekkis.

Vallaametniku esimesest vastuväitest sain aru, kui meenus, kuidas eelnimetatud Postimehe kirjutises naelutab ministeeriumiametnik häbiposti need vallad, kus neile inimestele, kes maal ei ela, vastu tuldi ja nad jäätmelepingu-kohustusest vabastati. Samas pole keegi mulle tänini selgitanud teise väite juriidilist paikapidavust. Kuidas saab mind keelata prügi panemast konteinerisse, mille kasutamise eest ma maksan, ja sundida maksma teenuse eest, mida ma ei kasuta? Ma ei saa ju tekitada prügi üheaegselt kahes kohas.

Tagatipuks sunnitakse mind ostma kallist konteinerit ja paigutama seda kõigile kättesaadavasse kohta, samas kui maal enam ei hoia varaste eest ka lukud ja riivid.

Kus on väljapääs?

Kui tõepoolest iga tühja maamaja juurde prügikonteiner panna ning prügifirmad mööda külateid tiirutavad ja tühje või pooltühje konteinereid kummutavad, on tegu ju suure ressursi arutu raiskamisega. Seepärast peaks vallal olema oma territooriumil prügiveo korraldamiseks palju suuremad volitused. Tõenäoliselt leitaks hoopis ratsionaalsemaid lahendusi.

Nii võiks vald oma territooriumile paigaldada vajaliku arvu suuri jäätmekonteinereid, kuhu olmejäätmeid võivad viia kõik need vallaelanikud, kes isiklikku jäätmekonteinerit omada ei soovi. Tänapäeval on ju inimesed nii liikuvad, et mõnekilomeetrine vahemaa ei ole mingiks takistuseks. Nende konteinerite tühjendamiseks võiks prügifirmaga lepingu sõlmida vald ja teenustasu kasutajate vahel laiali jagada.

Juhul kui kasutajate nimistusse satub mõni, kes mingil perioodil kohapeal ei ela (näiteks töötab välismaal), siis on talle lohutuseks seegi, et raha jääb valda ja ta ei pea nuumama kasumiahnet prügiveofirmat.

ENDEL RIHVK

kolumnist

Postimehe jäätmeveo-teemalise artikli kommentaare

Vastupidi: Jube maffia, mis prügifirma poolt peale pressitakse. Kohustus tekitada mingi kogus nädalas või kuus. Jabur. Kirjutaksin igal juhul alla, kui saaks nagu vanasti, et helistan firmasse: Mul kast täis, tulge tühjendage. Aga ei, iga nädal teeb see tuhandetonnine haisupeletis tuuri mööda kitsaid tänavaid ja nõuab oma kolme pakendit. Veelkord: Jabur!!!

Snoop: Eelmisel talvel olin ma 2 kuud ilma prügiveoteenuseta, sest omavalitsus ei lükka teed puhtaks mu prügikastini.

Jaak: Pöörduda politseisse väljapressimist käsitleva süüdistusega...

Ettevõtja: Need prügifirmad on arvevabrikud. Teenust ei osuta, aga arveid esitavad. Lisaks sellele sõitsid need tegelased suure veoautoga puruks truubi ja keelduvad tekitatud kahju hüvitamisest isegi rääkimast, krt konkreetselt oli märk, et üle 3,5 t autodega sealt üle sõita ei tohi ja ka märk Eratee. Tühisõidu arveid esitatakse ikka edasi, kuigi sealt üle sõita enam autoga ei saa.

Kutt: Siin on põhiprobleem selles, et on läbimõtlemata korraldatud jäätmeveo piirkonna ulatus ehk et see ei peaks ulatuma üldse hajaasustusse, vaid hõlmama üksnes tiheasustusalasid, kus ilmselgelt mingitest vabastustest rääkida ei saakski.

o: Metsad saaks kiiresti puhtaks, kui karistused prahistamise eest oleksid 10-100 korda karmimad. Piisaks kümnekonna isiku "näidishukkamisest", kui ülejäänud sihiteadlikud s...ttajad hirmuga ennast heaks muutma hakkaksid. Prahistamise vahend (auto, käru, kandekott...) kohesele rekvireerimisele (olgu isiklik või liisingu või ... oma) ja prahi koristamise kulud 10x hinnaga ja kerge otsene trahv ka teo eest. Eeldaks mõningast politsei suurendamist, teatavaid passimisi ohtlikes kohtades (päevi..., kuni "saak" saadakse), aga tulemus oleks toimiv ühiskond ja toimiv keskkond. Praegune süüdiolemise presumptsioon aga hävitab nii moraalset käitumist kui ka keskkonda.

tv: Meie vallas on konkursiga saadud hind prügiveole nii odav, et ei näe küll mingit mõtet kiusu ajada. 1.50 eur 140L äravedu ON odav.

juss: sama meie vallas, kus prügiveo hind langes eelmisel aastal 6 korda. Tänaval käib üks auto korra kuus endise kolme firma autode asemel ja mingeid probleeme ei ole. Millest selline viha korraldatud veo vastu, ma ei saa aru?

Postimees 30.09.2011

Jaga |