Europarlamendis: viin, Venemaa, kaubandus, energia, pensionid

SIIRI OVIIR,      04. juuli 2007


Tavapäraselt toimus Strasbourg'is Euroopa Parlamendi täiskoguistung.

Avamisel tegi parlamendi president Hans-Gert Pöttering avalduse olukorra kohta Palestiinas, väljendades toetust Palestiina ajutisele valitsusele ja tervitades Euroopa Nõukogu otsust hakata uuesti andma Palestiinale otseabi.

Enimat arutlusainet pakkus viina märgistamisega seotu.

Europarlament toetab viinatoorme märgistamist

Lepiti kokku definitsioonis, mis võimaldab viina toota mis tahes toidutoormest, kuid tingimusel, et see märgistataks. Ilma toormemärgistuseta võib toota vaid teraviljast ja kartulist valmistatud viina.

Piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise määruse menetlus lõpeb esimese lugemisega.

Parlament võttis vastu muudatusettepaneku, mille järgi on viin kas teraviljast või kartulist valmistatud piiritusjook või muust toormest valmistatud piiritusjook, ent viimasel juhul tuleb sildile märkida "viin on valmistatud..." ning toorme nimetus. Kompromissettepanekus märke tähtede suurust ei sätestata.

Traditsioonilised Euroopa viinatootjariigid (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi ja Soome) oleksid soovinud, et viina nimetust lubataks kasutada vaid teraviljast, kartulitest või suhkrupeedimelassist toodetud piiritusjoogi kohta. See muudatusettepanek täiskogul siiski toetust ei leidnud.

Kui Euroopa Komisjon oli välja pakkunud piiritusjookide jaotumise kolme kategooriasse (kanged alkohoolsed joogid, erilised piiritusjoogid, muud piiritusjoogid), siis parlamendi täiskogu järgis keskkonnakomisjoni arvamust, pooldades vaid ühe kategooria kasutamist.

Erinevalt Euroopa Komisjoni ettepanekust otsustas parlament keelata piiritusjookide maitsestamise. Seda otsust toetab ka Euroopa Nõukogu. Määrus rakendub kolme kuu jooksul pärast jõustumist, ehkki keskkonnakomisjon oli soovinud kaheaastast üleminekuperioodi.

Ülemaailmse viinaturu väärtus on 9,2 miljardit eurot aastas. Eurooplased joovad 11% maailmas toodetavast viinast, venelased 57%. Suurimad viinajoojad Euroopas on eestlased, lätlased, leedulased, skandinaavlased ja poolakad. Samad riigid on ka Euroopa suurimad viinatootjad (64%).

Majandus- ja kaubandussuhted Venemaaga

Venemaa on tähtsuselt kolmas EL-i kaubanduspartner – 7,3% liidu kaubavahetusest. EL on Venemaa tähtsaim kaubanduspartner, kelle osakaal Venemaa kaubavahetuses ulatub 52,9 protsendini.

ELi ja Venemaa vahelise kaubanduse kogumaht ulatus 2005. aastal üle 166 miljardi euro. Kuna 2007. aasta detsembris nendevahelise partnerlus- ja koostöölepingu kehtivus lõpeb, on vaja EL-i ja Venemaa vaheliste majandussuhete uut alust.

Raport leiab, et "EL-i ja Venemaa suhted on kriitilises seisus", ning nõuab seetõttu "konstruktiivseid ja tulemusele orienteeritud suhteid Venemaa ja EL-i vahel, kuid mitte iga hinna eest". Saadikud toovad välja, et ehkki Venemaa on loonud üldiselt positiivse makromajandusliku keskkonna, on sellegipoolest vaja edasisi struktuurireforme eelkõige tervishoiu, hariduse, gaasisektori, pangasüsteemi ja üldisemalt õigusriigi kehtestamise valdkonnas. Parlamendiliikmed kutsuvad Venemaad üles läbi viima reforme, mis tuleks ühtmoodi kasuks nii venelastele endale kui ka Euroopa Liidu kodanikele ning võimaldaks ühtlasi suurendada Venemaa atraktiivsust rahvusvaheliste investorite silmis.

Märgitakse, et Venemaa ühinemine WTO-ga on tähtis ka EL-i jaoks, sest aitab kaasa kaubanduse liberaliseerimisele. Saadikud kutsuvad samas Venemaad üles lahendama tollitariifide probleemid puidu eksportimisel Skandinaaviasse, kaotama erinevused Venemaa sisehindade ja maailmaturuhindade vahel ning lahendama sõltuvalt saabumiskohast kehtestatud erinevate raudteetariifide probleemid, mis puudutab eelkõige Baltimaid. Venemaa käitumist Baltimaade suhtes peetakse selles raportis diskrimineerivaks.

Kaubandus, turulepääs, investeeringud

Raportis rõhutatakse Venemaal investeerimiskeskkonna parandamise tähtsust. EL on avatud investeeringutele Venemaalt, ning seetõttu peaks ka Venemaa võimaldama loodusvarade sektoris tegutsevatele välisettevõtetele samaväärse juurdepääsu. Muret tekitab hiljuti Venemaal välja töötatud eelnõu, mis võimaldab valitsusel tagasi lükata välispakkumisi enamusosaluse omandamiseks Venemaa ettevõtetes, keelates seega enam kui 49-protsendise välisomanduse 39 strateegilises majandusvaldkonnas tegutsevates ettevõtetes.

Rahulolematust valmistab, et Venemaa kasutab kaubanduspoliitilisi vahendeid välispoliitilistel eesmärkidel. Venemaa WTO-ga ühinemise tagajärjeks ei tohi olla tollimaksude kõrgem tase ja tugevam protektsionism.

Eesmärgiks on sidus energiapoliitika

Raportis korratakse, et vaja on Euroopa sidusat energiapoliitikat, mille peamine eesmärk ei tohiks siiski olla üksnes vältida jätkuvat energiasõltuvust Venemaast (30% EL-i naftaimpordist ja 50% gaasiimpordist tuleb Venemaalt). Soovitakse EL-i ja Venemaa energiaalast dialoogi, mille raames keskendutaks ühelt poolt energiatõhususe ning varustuskindluse jätkusuutlikkuse ja usaldusväärsuse küsimustele, teiselt poolt aga koostööle, mis edendaks investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse ning ergutaks tehnoloogiate ühist kasutamist ja õigusaktide lähendamist. Venemaad kutsutakse üles kohtlema kõiki partnereid õiglaselt, mittediskrimineerivalt.

Samuti väljendab raport muret "natsionalistlike ja monopolistlike arengusuundade pärast Venemaa energiavarude majandamises". Venemaad kutsutakse üles mitte kohaldama energiaallikate suhtes paralleelset hinnasüsteemi. Lisaks peaks Venemaa rohkem investeerima oma tuumaelektrijaamade moderniseerimisse. Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles tõsiselt suhtuma vajakuohusse Venemaa gaasitarnes pärast 2010. aastat, mis on põhjustatud ebapiisavatest investeeringutest Venemaa energeetilisse infrastruktuuri.

Raportis nõutakse, et Venemaa lõpetaks Balti riikide suhtes praeguste diskrimineerivate raudteetariifide kohaldamise. Juhitakse tähelepanu "tungivale vajadusele lahendada probleemid, mis on tekkinud seoses Lätit ja Venemaad (samuti teisi EL-i ja Venemaa piiririike) ühendava infrastruktuuri parandamisega, ning hoolitseda selle eest, et Euroopa Liit ja Venemaa toetaksid rahaliselt kahe olemasoleva piiriületuskoha ja ühe uue piiriületuskoha avamist".

Parlament keelustas kassi- ja koeranahaga kauplemise

Keelatud saab nii kassi- ja koeranahkade kui ka neid nahku sisaldavate toodete müük, tootmine, müügiks pakkumine ja turustamine. Keeld jõustub 31. detsembril 2008.

Miinimumstandardid täiendavatele pensioniõigustele

Demograafiliste muutuste ning elanikkonna vananemise tõttu on täiendava pensioni kogumine vanaduspõlve kindlustamiseks aina olulisem. Vastuvõetud direktiivieelnõu lihtsustab töötajate liikuvust liikmesriikides ning liikmesriikide vahel, sätestab miinimumstandardid täiendavate pensioniõiguste omandamisele, säilitamisele ning ülekandmisele.

Parlament kiitis heaks raporti, millele vastavalt kohaldataks direktiivi kõigi täiendavate pensioniskeemide suhtes, mis kindlustavad töötajatele täiendava pensioni, näiteks grupikindlustuslepingud ning ühe või mitme tegevusala või sektori raames kokku lepitud põlvkondadevahelised ümberjaotusskeemid või kapitaliseeritud skeemid.

Parlament soovib, et täiendava pensioniõiguse omandamisel kehtiksid teatud miinimumstandardid. Kui täiendavas pensioniskeemis nähakse ette tagatud õiguste omandamisperiood, siis ei tohi see periood parlamendiliikmete arvates ületada viit aastat. Hetkel tuleb näiteks Prantsusmaal ja Portugalis sageli ettevõttes töötada pensionini, et täiendavad pensioniõigused välja makstaks.

Parlamendiliikmed tahavad tagada, et lahkuvate töötajate juba omandatud pensioniõigused säilitataks. Teiseks nad nõuavad, et tagatud oleks ka seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglane kohtlemine ning et neid kaitstaks ettevõtja maksejõuetuse eest.

Raportis öeldakse ka, et liikmesriigid võivad täiendavate pensioniskeemide puhul lubada mitte säilitada tagatud pensioniõigusi, vaid maksta lahkuvatele töötajatele välja kapital, mis vastab tagatud pensioniõiguste väärtusele, kui tagatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri.

Kui Euroopa Komisjon soovis direktiivi lisada ka pensioniõiguste ülekantavuse nõude, siis saadikud seda ettepanekut ei toetanud. Teatud riikides, nt Hispaanias ja Soomes, ei saa pensioniõigusi üldse üle kanda. Teistes riikides, nt Taanis, Iirimaal ja Itaalias, on pensioniõiguste ülekandmine võimalik riigisiseselt, ent mitte rahvusvaheliselt.

Saadikud märgivad, et töötajate liikumisvabaduse edendamiseks peaksid liikmesriigid võimaluste piires ning eelkõige uute täiendavate pensioniskeemide loomise teel järk-järgult parandama tagatud pensioniõiguste ülekantavust.

Liikmesriigid peavad direktiivi hakkama rakendama 1. juulil 2008. Vajadusel võivad liikmesriigid saada viis aastat ajapikendust.

Küprose ja Malta liitumisest euroalaga

Parlament võttis vastu kaks euroala laienemist puudutavat raportit, milles saadikud annavad oma heakskiidu Küprose ja Malta ühinemisele euroalaga 1. jaanuaril 2008.

Kõik liikmesriiki puudutavad eelarvepuudujäägi menetlused peavad olema lõpetatud enne Maastrichti kriteeriumidele vastavuse hindamist.

Ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks

Parlament kiitis muudatustega heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku ühtse elamisloavormi kohta. Komisjoni ettepaneku kohaselt on tegemist eraldi dokumendiga, mis peab olema masinloetav, sisaldama biomeetrilisi tunnuseid nagu näokujutis ja sõrmejäljed, ning võib sisaldada kontaktkiipi lisateabe salvestamiseks. Saadikud tegid muudatusettepanekuid, et tagada andmete autentsus ja konfidentsiaalsus, kuid ei nõustunud kontaktkiibi lisamisega elamisloale.

Biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtt on oluline samm dokumentide turvalisuse poole. Ühtlasi aga leitakse, et sama rangeid turvanõudeid, nagu on kehtestatud liikmesriikide isikutunnistustele, tuleks kohaldada ka elamislubade suhtes. Ühtse elamisloa biomeetrilisi tunnuseid tohib kasutada ainult dokumendi autentsuse tõendamiseks ja selle omaniku isiku tuvastamiseks. Valitsused peavad seejuures tagama andmete terviklikkuse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse ning peavad ära hoidma andmete volitamata kasutamise.

Vabadus, turvalisus, õigus

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis vastu raporti, milles saadikud küll tervitavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala (AFSJ) välispoliitilise mõõtme ühtset strateegiat, ent teevad ka omapoolseid soovitusi strateegia tõhustamiseks. Parlamendiliikmed panevad erilist rõhku aruandekohustusele, inimõigustele ning võitlusele terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Muu hulgas nõuavad nad intensiivsemat dialoogi Venemaaga, kus on probleeme põhiõiguste kaitsega.

Raporti aluseks on Euroopa Nõukogus 4. ja 5. detsembril 2006 vastu võetud justiits- ja siseküsimuste välispoliitilise mõõtme strateegia.

Saadikud tervitavad strateegias sätestatud põhimõtteid, eriti vajadust partnerluse järele kolmandate riikidega ühiste probleemide lahendamiseks ja ühiste poliitiliste eesmärkideni jõudmiseks. Ühtlasi väljendavad nad muret põhiõigustele pühendumise puudumise üle mõnes kolmandas riigis, kellega EL tihedalt suhtleb. Eelkõige puudutab see riike, mida hõlmab EL-i naabruspoliitika, ning Venemaad, kus esineb eelkõige ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse rikkumist.

Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö peab märgatavalt paranema vähendamaks ebastabiilsuse allikaid Euroopa Liidus ja Euroopa naabruspoliitika alal, nagu näiteks külmutatud konfliktid Moldovas ja Gruusias ning vene vähemuse radikaalsed liikumised euroliidu liikmesriikides.

Raportis kutsutakse USA-d ja teisigi riike, kes nõuavad mõne EL-i liikmesriigi kodanikelt sissesõiduviisasid, viivitamatult viisanõudeid kaotama, st kõiki EL-i liikmesriikide kodanikke võrdselt kohtlema.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)