Iisraelis uus president ja uued tuuled poliitikas

 President Lennart Meri nõunikuna viibisin Eesti riigipea töövisiidi päevil kohtumistel mõlema mehega. Peres polnud siis veel riigipea, küll aga Iisraeli Tööpartei juht ja välisminister. Ees seisis Oslo ajalooliste lepingute sõlmimine, mis tõi Peresile koos Yitzhak Rabini ja Yassir Arafatiga Nobeli rahupreemia aastal 1994.

90-aastane Shimon Peres läheb ajalukku

11 aastat hiljem lahkus Shimon Peres Iisraeli Tööparteist ja ühines Ariel Sharoni erakonnaga Kadima. 2007. aastal Knesset valis Shimon Peresi esimese endise peaministrina Iisraeli presidendiks. Muide, juba siis oli ta vastaskandidaadiks Reuven Rivlin.

Samal 2007. aastal Shimon Peres külastas Eestit, osaledes Tallinna sünagoogi avamistseremoonial. Täna on Peres 90-aastane ja kaugeltki mitte parima tervise juures. Tema tööd ja tegevust on märgata ja tunda Iisraeli viimase poolsajandi arengutes. Knesseti liikmeks valiti ta juba aastal 1959. Peres on olnud Iisraeli mitmekordne minister ning vastutanud erinevate valdkondade eest. Teda on alati kuulatud ja tema arvamustega arvestatud. Need on aastate jooksul kohati suurestigi muutunud.

Paljud mäletavad veel Perest kui poliitilist pistrikku, David Ben-Gurioni ja Moshe Dayani radikaalsuse toetajat, Läänekaldale juudi asulate rajamise entusiasti. Hiljem rääkis ta pigem territoriaalkompromissidest ja pooldas läbirääkimisi Palestiina esindajatega. Mõnedki Shimon Peresi seisukohavõtud tekitasid laialdast rahvusvahelist vastukaja, kohati ka kriitikat.

Hea näide on siin Peresi arvamus armeenlaste genotsiidi suhtes, mida ta keeldus võrdlemast holokaustiga. Ajalukku läheb Shimon Peres siiski ennekõike Nobeli rahupreemia laureaadina ning Iisraeli naabritega realistlikku poliitikat ajanud riigimehena. Raske on ülehinnata Peresi panust liitlassuhete hoidmisel ja tugevdamisel USA-ga, mille kajastuseks on tal vähemasti kaks Ameerika Ühendriikide tippautasu tunnustusmedalite näol. Shimon Peres riigipeana on suuresti tõstnud selle üsna tseremoniaalse ametikoha sisulist kaalu.

Iisraeli kümnes president – Reuven Rivlin

Juulis ametlikult Iisraeli kümnendaks presidendiks saavat juristiharidusega Reuven Rivlinit peab täna mõnigi analüütik poliitiliseks pistrikuks, kuigi ta esimesi lausungeid riigipeana oli rõhutada Iisraeli demokraatia olulisust. Knesseti kauaaegne spiiker ja Ariel Sharoni  valitsuse kommunikatsiooniminister aastatel 2001–2003 ei poolda suhetes Palestiinaga „kahe riigi poliitikat“. Kritiseerinud on ta ka äsja ametisse astunud Palestiina ühtsusvalitsust, mida Iisraelis peetakse koguni surmahoobiks Lähis-Ida rahukõnelustele. Hamas pole ju seni veel tunnustanud Iisraeli riigi õigust eksisteerida.

Vähe sellest, Hamas’i põhikiri näeb ette juudiriigi hävitamise. Ligi pool sajandit taimetoitlane ja innustunud jalgpallifänn Reuven Rivlin on kindel juudi asunduste toetaja. Ta tervitas otsust laiendada Iisraeli asundusi 1500 uue kodu võrra Palestiina territooriumil Läänekaldal. Ta peab oluliseks ja arendamist väärivaks Raudkupli-nimelist kõrgtehnoloogilist raketikaitsesüsteemi, mis on teinud kahjutuks enamiku Gazast tulistatud rakettidest.  

Rivlin kuulub praeguse peaministri Benjamin Netanyahu juhitavasse paremäärmuslikku Likudi parteisse. Riigipeaks saades ta loomulikult lõpetas oma erakondliku kuuluvuse, teatades, et esindab nüüd oma rahvast, mitte pelgalt oma erakonda.

Paljude arvates on tänase peaministri ja tulevase presidendi isiklikud suhted üsnagi leiged, et mitte öelda – jahedad. Tüliõunaks ongi kahe poliitiku erinev suhtumine Palestiina riigi loomisse. Rivlin näeks parema meelega, et palestiinlastest saaks Iisraeli riigi kodanikud – seega ta pooldab nn. ühe riigi poliitikat.

Mõnedki vaatlejad on arvamusel, et Rivlini ametisseasumisega võib kaasneda probleeme peaminister Netanyahule, vaatamata sellele, et valitsusjuhi esimesed lausungid on vastvalitud presidenti toetavad ja lubavad konstruktiivset koostööd.

Üldiselt arvatakse, et Reuven Rivlin pöörab märgatavalt vähem tähelepanu välispoliitikale, keskendudes riigisiseste probleemide lahendamisele.

Iisraeli äsjavalitud riigipea naine Nechama Rivlin on 69-aastane ja neil on neli täiskasvanud last.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni liige, Keskerakonna aseesimees

[pildiallkiri] UUS PRESIDENT: Rivlin näeks parema meelega, et palestiinlastest saaks Iisraeli riigi kodanikud, seega ta pooldab nn. ühe riigi poliitikat.

Jaga |