Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Raimond Kaljulaid: Reformierakonnal läheb järgmistel valimistel raskeks

TAAVI PUKK,      26. oktoober 2016

Järgmised kohalikud valimised ootavad Eestit ees vähem kui aasta pärast, 15. oktoobril 2017. Kõik parlamendierakonnad on suure tõenäosusega juba asunud selleks valmistuma või vähemalt võtnud plaani viimase lihvi andmise oma valimiskampaania-strateegiale. Keskerakond läheb neil valimistel kaitsma 2013. aastal saavutatud suurepärast tulemust nii Tallinnas kui ka kogu Eestis. Kesknädal uuris Keskerakonna pikaajaliselt kampaaniameistrilt, nüüd ise poliitikasse sukeldunud Raimond Kaljulaidilt (pildil), kuidas ta hetkel hindab poliitilist olukorda.

 

s882

Raimond Kaljulaid, kas üldse on võimalik järgmisel sügisel toimuvate valimiste jõuvahekordade osas mingeid ennustusi teha? Olukord kahes suurimas erakonnas, Kesk- ja Reformierakonnas on ju sedavõrd turbulentne, et valimisteks võib pilt hoopiski muutuda.

Meie peamine tugevus on see, et meil on üle Eesti väga palju inimesi, kes on kohaliku elu edendamiseks palju ära teinud. Kõik algab ikkagi tugevast kohalikust nimekirjast. Inimesed ja mõtted meil on.

 Selles, et teeme korraliku üleriigilise kampaania, ma ei kahtle. Inimesed, kes seda tööd oskavad ja on teinud, on erakonnas olemas.

 Ka Keskerakonna kongressist sõltub palju. Uus juhatus ja esimees peavad selle erakonna viima kohalikel valimistel võidule.

 Seetõttu on väga tähtis, kes on need inimesed, kes juhtkonna laua taha istuvad ja kampaaniat tegema hakkavad, millised on nende kogemused. Kui sel ei oleks tähtsust, kui poleks erakorraline olukord ja väga kriitiline valimiste aasta, siis ma ei kandideeriks sel korral ise juhatusse. Annaks kõrvalt nõu, kui küsitakse, nagu ikka. Aga ma tahan väga, et Keskerakond võidaks, ja mul on üsna hea ettekujutus, kuidas seda saavutada.

 Reformierakonnal läheb järgmistel valimistel kindlasti raskeks. Nad pole kohalike omavalitsuste küsimustes kunagi tugevad olnud. Probleemid, mis on seotud ühistranspordiga, koolide sulgemisega ning inimeste lahkumisega Eestist on ainult süvenenud. Lisaks haldusreform ja suur sisetüli. Mille eest on inimestel kohtadel neid täna põhjust toetada? Aga samas on neil valitsuse aparaat, toetus meedias ja väga palju raha.

 

Kui lihtne on hetkel tegelda valimisstrateegiaga, kui erakond tegeleb samal ajal hoopis erakorralise kongressiga? Tegelikult pole ju kellelgi aega kohalikele valimistele mõelda.

Oi, kuidas veel mõtleme! See võib väljaspoole nii paista, et erakond tegeleb ainult kongressiga, aga tegelikult tehakse juba täna tõsist tööd valimisteks valmistumisel. Mõeldakse nii üleriigilise kampaania peale, kindlasti mõeldakse juba nimekirjade peale, pannakse meeskondi kokku, tehakse plaane. Valimisteni on aasta, kampaania aga on tegelikult juba alanud.

 Ma arvan, et on väga hea, kui meie konkurentidele jääb mulje, et oleme kuidagi nõrgas seisus selles küsimuses. Seda suurem saab nende üllatus järgmisel sügisel olema, et oleme teinud ära korraliku kodutöö ja võtame neid valimisi väga tõsiselt.

 

Millise positsiooni peaks Keskerakond võtma Tallinnas, arvestades, et juba neli järjestikust valimisperioodi on valijad usaldanud volikogus Keskerakonnale absoluutse enamuse?

Seda tulemust on kindlasti võimalik korrata, ja väiksemat eesmärki ei ole mõtet erakonnale seada. Aga võita tuleb ka üleriigilises arvestuses.

 

Kui rääkida veel Tallinna linnavolikogust, siis opositsioon on olnud suhteliselt vähemärgatav. Omavaheline koostöö ei suju, kriitika pole järjepidev ning on tihti populistlik. See pole ju kuigi hea positsioon, millega valimistele vastu minna?

Järjepidevust tõesti ei ole. Kui tegime bussirajad, siis räägiti, et need segavad liiklust. Kui tegime tasuta ühistranspordi, siis öeldi, et see on populism. Nüüd räägitakse, et oleme kogu aeg toetanud autostumist.

Vahel tundub, et opositsioonierakondi esindavad Tallinnas väga teisejärgulised kaadrid. Mina tunnen küll sisulisest debatist puudust. Tullakse loosungitega.

 Aga see ei tähenda, et neid võib alahinnata. Kindlasti tuleb Tallinnas kõva lahing ja me peame selleks väga tõsiselt valmistuma. Üksikuna võttes on meil teisejärgulised vastased. Aga neid on rohkem, tullakse mitmekesi ühe vastu; meedia toetab neid ja me peame sellega arvestama, et võitlus ei ole võrdne.

 

Kui 2013. aastal oli Tallinnas suurimaks üllatajaks tõenäoliselt Eerik-Niiles Kross oma vastuolulise kampaaniaga, siis kas ka praegu on silmapiiril mõni selline üllatusesineja?

Oh, Kross pole kindlasti esimene ega viimane. Aga mida ta saavutas oma kampaaniaga? Ja kus ta nüüd omadega on? Ja mida on ta teinud tallinlaste heaks?

 

Kui vaatame kohalikke valimisi laiemalt, siis suurt segadust tekitab ka haldusreformiga seonduv. Kui olulisel määral mõjutab Vabariigi Valitsuse senine kesine töö valimistulemusi?

Mina usun, et väga olulisel. Jaak Aab avaldas sel teemal hiljuti Postimehes väga hea loo, kus võtab väga lühidalt kokku, mis on praeguse reformikava peamine nõrkus. Mailis Reps rääkis sellest väga palju presidendikampaanias. Eks ikka jälle see, et asju tehakse Exceli tabeli põhiselt.

 Peame mõtlema, kuidas oma nimekirju üle Eesti sel korral rohkem toetada keskkontori tasemel, sest selge see, et haldusreform on löönud korralikult kaardid sassi ja selles olukorras on kampaaniat raskem teha. See on väga tõsine küsimus ja uus juhatus peab sellele väga palju tähelepanu pöörama.

 

Vabaerakond teatas hiljuti, et kavatseb üle Eesti kohalikel valimistel osaleda valimisliitudes, mitte erakonna nimekirjaga. Kuidas sinu hinnangul see erakonda kui tervikut ning erakonna brändi mõjutab?

Minu arvates näitab see ainult seda, et Vabaerakond ei ole tõsine erakond. Erakond peab ikka erakonna nimekirjadega väljas olema. Ja kui sellega hakkama ei saada, siis ollakse padjaklubi, mitte partei.

 

Arvestades seda, kui teravdatud tähelepanu alla on võetud erakondade kampaaniad ja rahastamine ning omavalitsuste teavituskampaaniad, siis kuivõrd valimiskampaania sellest järgmisel sügisel muutub?

Ma ei ütleks, et on võetud teravdatud tähelepanu alla. Kõik need arvukad juhtumid, kus valitsuserakonnad, alates IRL-ist ja lõpetades Reformierakonnaga, on ilmselgelt kasutanud riigi raha oma kampaaniate tegemisel, ja neid juhtumeid on kümneid, ei saa mingit erilist tähelepanu, ei meedias ega uurimisorganite poolt. Nii et arvatavasti on karistamatuse tunne vaid süvenenud. Selles küsimuses peab olema täielik nulltolerants. Maksumaksja raha kampaanias kasutada ei tohi, ja see peab kehtima kõigi erakondade kohta.

 

Kui palju saad avada sellest, mida Keskerakond teha plaanib? Millise strateegia kallal hetkel tööd tehakse?

Vara veel. Strateegia paneb paika uus juhatus koos esimehega. Ja seda tuleb arutada piirkondadega, kohalike organisatsioonidega. Sealt tuleb üleriigiline kampaania. Keskerakonna toetus on vaatamata kõigele endiselt väga kõrge, mängime selgelt esiliigas. See muutub ainult siis, kui ise lollid oleme, aga ma ei näe täna seda ohtu, sest usaldan kõiki meie meeskonna tippmängijaid.

 

Küsis TAAVI PUKK



Viimati muudetud: 26.10.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail