Ebaintelligentne valitsus ja intelligentne opositsioon

Riigikogu liikmete küsimustele oli tulnud vastama ka peaminister Andrus Ansip, kes ei jätnud kasutamata võimalust  välja näidata oma „nördimust" selle üle, kui rumalaid küsimusi peamiselt Keskfraktsiooni liikmed temasugusele üliarenenud ajuga mehele suudavad esitada.

Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin küsis peaministrilt seepeale järgmist: "Loodan, et nõustute minuga, et meie kõik siin saalis olijad oleme legitiimselt seaduslikult oma kohal Riigikogu liikmed, teie - peaministrina. Loodan, et nõustute, et meil on õigus teile küsimusi esitada ja saada rahulikke, asjalikke vastuseid. Meie kuuleme teilt selliseid lauseid, et "hämmastav on sellest Riigikogu liikmetelt kuulda" või "ärge enam tehke seda". Selgitage mulle kui Riigikogu liikmele, mida veel me ei tohi teie käest küsida, et, Jumal hoidku, te ei ärrituks?"

Seepeale teatas Ansip upsakalt, et intelligentne inimene saab isegi aru, mis on kohane ja mis on rumalus ning et tema tahaks intelligentseid küsimusi kuulda kogu aeg.

Grammatiline õudus

Maamaksust vabastamise seaduseelnõu sisu on täidetud populismi ja ebaõiglusega, nii nagu Eesti parempoolsetele omane. Selles pole midagi üllatavat. Kuid tähelepanu ja hämmastust tekitas seekord asjaolu, et eelnõu on kirja pandud ääretult vigases eesti keeles.

Refereerime siinkohal Stalnuhhini terast sõnavõttu seaduseelnõu keelevigasuse teemal. Tema sõnul jäi see aspekt teenimatult kõrvale ning sellele pole piisavat tähelepanu pööratud.

Stalnuhhin ironiseeris oma sõnavõtus, et koduomanike maamaksust vabastamise seaduse puhul on tegemist fantastiliselt uudse ja modernistliku eelnõuga eesti keele valdkonnas.

„Vaadake, mina ei ole eestlane, mul võivad mõnikord sõnad segi minna, aga seda seletuskirja kirjutasid kindlasti eestlased ja sellist asja näen ma esimest korda elus, kuigi ma olen siin seitse aastat Riigikogus olnud," märkis Stalnuhhin.

Ta tõi välja, et seletuskirjas oli kirjutatud „punktiga" asemel  "puntiga". Seletuskirja järgmises lauses on sõna „jõutamine":  "algatajad plaanivad seaduse jõutamist".

„Ausalt, käisin ja küsisin eestlaste käest: on selline sõna olemas? Mõne sõna puhul vaatasin õigekeelsuse sõnaraamatust järele ka. No hea küll. Uute sõnade väljamõtlemine - seda juhtub vahetevahel," ütles Stalnuhhin leplikult.

„Aga kuidas te saate aru sellisest lausest: "Löögi alla on sattunud just põlisasumitele elanikud"? Kellele elanikud ja kuidas selles käändes sattusid löögi alla? Esineb modernismi ka selles, kuidas kasutatakse modaalseid verbe. Järgnev lause on nii meeldiv, nagu kontrolliks vihikuid vene kooli eesti keele tunnis 6. klassis: "... teiselt poolt näitab statistika, et oma kodu omamine, ka majanduslikult kõige efektiivsem eluviis." Kuhu jäi "olema" vastavas pöördes?"

„Kolleegid, mõni lause muidugi üllatab veel rohkemgi. Vaadake, siin on ausalt kirjas, et eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Uusi termineid siin ei ole. See on puhas tõsi," lisas ta.

Selle iseloomustamiseks, kuidas käiakse ümber eesti keelega, tõi Stalnuhhin välja järgmise lause: "Eelnõu toob maamaksu kaotamine ning koduomanikuks olemise soodustamine näol kaasa mitme positiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid."

„Kolleegid, ühes lauses, kus on kokku, kui ma ei eksi, 11 sõna, on 3 viga, 3 vigast vormi. Kes siin räägib intelligentsusest? Aa, peaminister rääkis intelligentsusest. Kas see on piisavalt intelligentne sellise asjaga siia Riigikogu ette tulla?" küsis Stalnuhhin.

Eelnõu sisu vastavuses vormiga

Järgmise lause kohta arvas Stalnuhhin aga, et see peaks entsüklopeediasse pandama. Lause kõlas järgmiselt: "Eelnõu vähendab survet sotsiaalhoolekande süsteemile vähenevat survet, laste arvu seost elamispinna ruutmeetrite arvuga ning põlisasumite säilimist."

„Vaadake, eesti keele filoloogina ütlen ma teile: siin on üks verb, eelnõu vähendab, ja ta käib järgmiste osade kohta. Järgmine kord, kui kirjutate, siis vaadake seda asja. Eelnõu vähendab survet. Nõus. Isegi ei hakka uurima, mis kuradi see vähenevat survet veel. Aga see verb käib ka järgmise lause kohta: eelnõu vähendab laste arvu. Kuidas nii? Eelnõu vähendab põlisasumite säilimist," ütles Stalnuhhin.

Stalnuhhin tänas kõiki, kes seda eelnõu ette valmistasid. „Ma arvan väga intelligentselt, et eelnõu sisu on täiesti vastavuses sellega, kuidas ta vormistatud on," ütles rahvasaadik.

Lisaks pöördus Stalnuhhin Riigikogu spiikri Ene Ergma poole, viidates, et Riigikogul on ikkagi teatud normitehnilised reeglid olemas. "Nii et õnne tööle eelnõu läbilükkamisel! Mis meil ikka, filoloogidel, siin rääkida on?" märkis Stalnuhhin lõpetuseks.

Refereerinud INDREK VEISERIK

Keskerakond esitas IRL-i puuduliku eelnõu parandamise ettepanekud

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas maamaksu seadusele muudatusettepanekud, et kaotada eelnõust praak, mis praegusel hetkel ei võimalda inimestele maamaksust vabastamist. Lisaks soovitakse muudatustega kompenseerida omavalitsuste tulude vähenemine ning parandada eelnõu kvaliteeti.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul poleks Riigikogu tohtinud maamaksu seaduse eelnõu sellisel kujul isegi menetlusse võtta. „See seaduseelnõu viib meie üldise õigusloome kvaliteedi alla, kuna eirab seaduse struktuurile ja sisule esitatavaid nõudeid."

Jaga |