„Tahan klaverit õppida...!"

Aastaid tagasi, kui omad lapsed alustasid kooliteed, hakkasin otsima ka teisi võimalusi nende arendamiseks ja tuleviku kindlustamiseks. Ise armastan muusikat, nii oli ka plaan selge, et lapsed peaksid ikka muusikakoolis käima.

Kuna oma pisikesel vallal muusikakooli pole, võtsime ühendust naabervalla muusikakooliga. Muidugi tuleb pere eelarves arvestada ka transpordikuluga, et lapsi sinna vedada, kuid küll selle raha ikka leiab. Naabervalla Kaunite Kunstide Kooli direktriss aga teatas telefonis: kahjuks on asi nii, et neil puudub minu koduvallaga leping, ning kui soovin oma lapse sinna huvikooli panna, pean tasuma ise kohamaksu, mis oleks toona olnud üle 2000 krooni kuus.

18 000 krooni õppeaastas?

Uurisin teiste huvikoolide pakkumisi, kuid hinnad aina kasvasid. Oli koole, kus koht maksis 3500 krooni kuus (31 500 krooni õppeaastas). Appi!

Isegi ülikoolis kõrghariduse omandamine tuleb odavam. Koduvallast uurides selgus, et ongi tõsi. Valla eelarve on väike ja pingeline, huvihariduse eest ei ole neil võimalik maksta. Nii tuligi alla anda ning leppida faktiga, et sellist luksust nagu laste muusikaõpingud ei saa meie pere endale lubada. Ja kahjuks mitte ainult meie pere, vaid kogu valla lapsed.

Aastad möödusid, kuid hing ei tahtnud olukorraga leppida. Õnneks viis elu kokku väga toredate muusikutega, kes olid nõus mu lapsi õpetama enam-vähem teene teene vastu. Ning juba kolmandat aastat sõidutan oma lapsi korra nädalas Rakverre (edasi-tagasi 150 km). Olenemata tujust, ilmast ja tervisest, sest mu lapsed on seda väärt. Ning nüüd peab selle teekonna iga kord ära kannatama ka pisike pereliige, kelle juba kahenädalaselt turvahälli pistsin ja kaasa sõidutasin.

Meie pere jaoks on lõpuks lahendus leitud, kuid seda vaid meie pere jaoks. Muidugi tuleb olla õnnelik selle üle, et meie lapsed saavad omandada tasuta põhi- ja gümnaasiumihariduse, kuid ...!

Tudulinna valla elanikud on täpselt samasugused maksumaksjad nagu iga teise omavalitsuse elanikud. Maksuprotsent on täpselt sama suur nii meil kui ka mujal. Miks siis meie valla lapsed ei ole väärt huviharidust? Miks peavad Tudulinna jmt valla lapsed võimalusest omandada huviharidust ilma jääma vaid seepärast, et nende vanemad armastavad oma kodu ega taha siit parematele jahimaadele kolida? Miks ei ole meie valla lapsed sama võrdsed, kui teiste omavalitsuste lapsed? Kui inimesel puudub võimalus tegelda sellega, mis teda huvitab, kaob pikapeale ka huvi kõige muu vastu. On ju teada, et laps peaks kooliajal tegelema võimalikult paljude hobidega. See aitab neil peale kooli lõpetamist leida just endale sobiv tee ja eriala.

Ma ei tea, kui palju on Eestis veel niisuguseid omavalitsusi, kellel puudub võimalus maksta laste huvihariduse eest. Loodan, et neid pole palju, kuid sellele vaatamata soovin, et meie oma riik ka nende laste poole vaataks.

KESKMÕTE: Miks peavad Tudulinna jmt valdade lapsed huviharidusest ilma jääma vaid seepärast, et nende vanemad armastavad oma kodu ega taha kolida parematele jahimaadele?

KAIE KRÜÜTS

Ida-Virumaa

Jaga |