Kersti Sarapuu: Keskfraktsiooni jaoks on esikohal inimesed

Millised on olnud tähtsamad seadused, mis sel aastal Keskfraktsiooni toel Riigikogus vastu võetud?

Kõige olulisemaks on muidugi tuleva aasta riigieelarve, mis leidis eelmisel nädalal Riigikogu heakskiidu. See eelarve on esimene, mis on praeguse koalitsiooni nägu ning kannab neid ideid, millest oleme kogu aeg rääkinud: tuleb arvestada tavainimeste huvidega. Ellu viiakse tulumaksureform, kus tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni ning keskmist palka saavale inimesele jääb kuus senisest enam kätte 64 eurot. Suured muudatused on muidugi tervishoiureform ja pensionisüsteemi muudatused. Haldusreformi käigus taastatakse ka kohalike omavalitsuste tulubaas ning põllumajandustoetused. Muidugi on hea meel, et tõusevad näiteks õpetajate ja lasteaednike palgad.

Eelarve ületas sel aastal esmakordselt 10 miljardi piiri ning sellega saab palju korda saata. Opositsioonil ei olnudki palju sisulisi argumente eelarve vastu.

Tõepoolest polnud eriti sisulisi vastuväiteid, kui keskenduti peamiselt nn struktuursele puudujäägile. See aga on iseenesest väga hinnanguline: kas ikka on 0,25 protsenti miinust või on seda veidi vähem või veidi rohkem? Aga võib-olla hoopis suurenevad dividendid või tuleb mingit sorti majanduskriis, kus tuleb erakorraliselt sekkuda? Igasuguseid sündmusi võib prognoosida, mis puudutavad seda struktuurset üle- või puudujääki. Oluline on, et nominaalne eelarve on tasakaalus ning arvestab inimeste huvidega.

Kas keskmist palka teenivate inimeste huvidega arvestab enim 64-eurone igakuine lisasissetulek?

Keskmist palka saavatele inimestele on igakuine 64-eurone lisasissetulek ning aastas lisanduv enam kui 700 eurot ülioluline. Kunagi ei saagi luua niisugust maksusüsteemi, et kõik oleksid võrdselt rahul. Kui nüüd kritiseerivad need, kes mitmel töökohal teenivad enam kui 2000 eurot kuus, et järgmisest aastast peab pisut rohkem makse maksma ning esimest korda on vaja oma maksudesse ka korraks süveneda, siis jõukamad inimesed peavadki pisut rohkem makse maksma ning rohkem ühiskonda panustama. See tähendab rohkemate võimaluste loomist ühiskonna sidususe nimel.

Kuidas on Keskerakonna fraktsioon Riigikogus aasta jooksul hakkama saanud? Esimest korda on tulnud olla valitsuse juhterakonnaks ning juhtivaks fraktsiooniks.

Mul on tõsiselt hea meel fraktsiooni üle. Kui arutlusel on ikka tõsised asjad, siis hoitakse ühte, 100-protsendiliselt kokku. Seda näitas ka viimatine eelarve vastuvõtmine, kus kõik fraktsiooniliikmed hääletasid poolt.

Vahepeal ju mõned ennustasid, et fraktsioon lausa laguneb?

Alati on muidugi ka neid olukordi, kus ollakse eriarvamustel ning ühele või teisele liikmele ei meeldi mõned otsused või arvamused. Aga otsustavatel hetkedel käitutakse vastutustundlikult ning mõeldakse, mis on riigile ja rahvale parim.

Praegu ei mõlguta küll keegi mõtteid, et peaks kuhugi ära minema või hakkama vastu töötama. Tööõhkkond on väga meeldiv, ning ma loodan, et saab arutada kõigi ettepanekuid ja kuulata kõigi arvamusi. Alati leiame ühise lahenduse, mis arvestab ka koalitsioonipartnereid.

Kas koalitsioonikaaslaste – sotsiaaldemokraatide ja IRL-iga – on Riigikogus head suhted?

Suhted on head ja ikka arutleme erinevate teemade üle. Olgu selleks viimasel ajal siis näiteks alkoholiaktsiisid või gümnaasiumi- ja erikooli seadused. Kui vaja vaielda, siis vaidleme ka, kuid tulemuseni peame jõudma ühiselt.

Suurim, opositsiooniline Reformierakonna fraktsioon on lubanud Keskerakonna võimult peagi minema tõugata. Kuidas neil see välja tuleb?

Reformierakond etendab pikalt planeeritud lavastust, mida praegu püütakse välja mängida. Uuesti üritatakse hakata rääkima liberaalsest maailmavaatest ning tuua esile rikkamate inimeste ja ettevõtete huvisid. Teistsugust maailmavaadet ja poliitikat püütakse halvustada nii parlamendis kui ka väljaspool. Seda nii tehtud otsuste kui ka inimeste tasandil.

Mil moel on oktoobris aset leidnud kohalikud valimised mõjutanud töötamist Riigikogus? Kas kõigil, kes on nii parlamendisaadikud kui ka kohalike volikogude liikmed, ikka jätkub aega Toompeal täie jõuga tööd teha?

Eks algul ikka olid mõned kahtlused, kas volikogudesse valitud saavad topeltkoormusega hakkama. Kuid kohe algul seadsime paika reeglid, et volikogudes ei käida neil päevadel, mil Riigikogus on istungid ning tähtsad hääletused. Volikogudes osalemise põhiliseks ajaks on reedene päev või mõni vaba õhtupoolik, ning sel ajal tuleb kohalike asjadega hakkama saada.

Millised on soovid saabuvateks jõuludeks ja aastavahetuseks?

Et välja on kuulutatud jõulurahu, tuleks ka poliitilisel tasemel halvustavad rünnakud lõpetada. Parem keskendume kodurahule ning mõtleme lähedastele ja headele sõpradele. Peamine, et üksteisele sel ajal liiga ei teeks ning et ikka oleks ühtehoidmist.

Küsis AIVAR JARNE

Jaga |