Mind “joonistas” astraalne Wiiralt!

Mati Zerel Rohtsaar,      08. august 2007


Aastaid 10–15 tagasi ostsid agaralt Eestist kunsti soomlased ja rootslased. Siis avastasid selle "kullasoone" ka omad ülesostjad. Sooviti muidugi vanade ja kuulsate kunstnike töid. Selle määramiseks olid Kerberosteks või kui soovite, Peetrusteks taevaväravas eksperdid. Paraku tuli neil näpuvigu: mõnigi hea taies tunnistati teisejärguliseks või võltsiks, võlts aga originaaliks. Alljärgnev jutt tõestab viimast.

Olen alati tähtsustanud, et vanad maalid oleks ajakohastes raamides. Sest vahel on nad ümberraamitud või on raam purunenud. Seepärast olen ostnud madala kunstilise väärtusega vanu töid ning võtnud nende raamid kasutusele. Koristades keldrit, kuhu olin pildid kuhjanud, tekkis mõte toimida nendega niisamuti kui mööblikauplused Tai või Hiina odava kunstiga. Avaldasin 2004. aastal 2. novembri Soovis ja 21. oktoobri Õhtulehes järgmise kuulutuse:
„Eesti kunsti hästi tundev kunstikollektsionäär müüb loomelt ja kunstniku käekirjale sarnaseid maale, mis ei ole originaalid, kuid sobivad hästi interjööri sisekujunduseks, originaali pähe edasimüüjatel palun mitte tülitada.
Hind 300-2000. Tel. 5…"

Ostjaid oli palju. Kui minult küsiti, kelle töödega vanadest kunstnikest see töö sarnaneb, andsin kunsti tundva kollektsionäärina meeleldi konsultatsiooni. Suur oli aga mu hämmastus, kui hakkasin neidsamu maale nägema galeriides ja kauplustes müügil, kümneid ja sadu kordi kallimalt, minu poolt mainitud „kunstnikult signeerituna ja dateerituna". Isegi eksperdi kinnitustega. Kui ühes kunstipoes selle vastu protesteerisin, ähvardas poeomanik mind allilmaga. Seepeale avaldasin uue kuulutuse 2005. aasta 14. juuni Soovis:
"Lp. Kunstihuvilised! Olen müünud Soovi vahendusel oma kogust 20 a. jooksul väljapraagitud kõlbmatuid maale hinnaga 300-2000 kr. Need ei ole originaalid, kuid sobivad sisekujunduse elementideks. Kahjuks ringlevad need maalid tänu ülesostjatele nüüd oksjonitel ja galeriides (kui originaalid). Palun mõelge ka enne, kui ostate! Näha on, et asjatundjaid on väga vähe. Tel. Nr. 5…"

Üsna kurioosne lugu juhtus mul sellise "konnatiigi asjatundjaga"! 1980. aastal joonistas mind 25aastaselt tänavakunstnik Palangas. Nüüd libises see väike pilt maalide vahelt välja. Ostja läks põlema. "Mis see on?" "Eks ikka Wiiralt" – ütlesin naerdes.
Hiljem ostsin selle "Wiiralti" mitukümmend korda kallimalt tagasi. Ma olin ju üsna oma nägu jäänud, ainult vuntse enam polnud! Aga joonistus oli saanud kena signeeringu. Küsisin kiuslikult, kas ka ekspertiisi saaks. "Aga muidugi" – oldi lahked – "sellele läheb 10 päeva ja pilt tuleb 2000 krooni kallim".

Wiiralt suri aasta enne mu sündimist!







Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)