Skandinaavia naised on poliitikas võimsalt esindatud

17. oktoober 2007



Sotsioloogiaprofessor Iris Pettai pealkirjastas oma ettekande „Sooline võrdõiguslikkus: kas paratamatus või mööduv trend?". Tema analüüsi üks põnevamaid järeldusi oli see, et iga kolmas uue põlvkonna mees soovib enda kõrval näha karjäärile orienteeritud naist, kes on haritud ega ole kinni üksnes kokakunstis. Samal ajal on üks teine arv hoopis kurvem: kolm neljandikku kuni 40-aastastest Eesti naistest on oma abikaasast materiaalses sõltuvuses. Rohkem on teada fakt, et Eesti on juhtivaid riike Euroopas väljaspool abielu sündinud laste hulgalt – aastail 2005–2006 sündis traditsioonilisest abielust vaid 30% lapsi. Kokkuvõttes – Eesti on feminismi arengutasemelt Euroopast maas 30–40 aastat.
Siiri Oviir rääkis naise positsioonist ühiskonnas ja erakonnas ning võimalusest kehtestada reaalseid sookvoote. „Kvoot ei ole ju midagi muud kui toetusmehhanism," sõnas Oviir. „Terve Põhjala töötab sookvootidega, meie regioonis ei ole kvoote vaid Balti riikides."
Naine Eestis teenib neljandiku vähem kui mees ja mees edutab meest – need kaks järeldust on meile siin samuti väga iseloomulikud. Nagu seegi, et naisvalija hääletab meeskandidaadi poolt – järelikult ei saagi Eesti trendid eriti naistesõbralikuks muutuda. Euroopa riikidest enim on naisi Soome valitsuses - 60 %, 6 naist ja 4 meest, mis on üsna ainulaadne situatsioon. Rootsi valitsuses on 50% naisi.
Kadri Must iseloomustas olukorda Eesti parlamendis, tuletades meelde, et meil on kõrgeimasse esindusorganisse valitud 21 naist ehk 20%. Keskfraktsioonis on naisliikmeid enim (9). Musta arvates võiks Eesti tulevikus lubada naistele ka n.ö võimuministrite kohti. Näiteks miks mitte kaitseministri portfelli?

Keskusta peasekretär Mari Kokko tutvustas oma erakonna naisorganisatsiooni ja ütles, et sellesse kuulub 28 000 liiget, s.o ligi kümnendik kogu parteist. Väike arvutus näitab, et Eesti Keskerakonna naisorganisatsioonis KENA peaks siis olema 6 korda vähem naisi, sest Eesti riik on Soomest kuus korda väiksem – s.o ligi 5000 naist. Aga isegi KENA-s, mis on Eesti suurim naiskogu, on kõigest 500–600 liiget...
Keskusta naisorganisatsioonil on kaks palgalist töötajat ja kehtiv seadus nõuab, et erakond peab riigieelarvest saadavast rahast naiskogule eraldama 8%.
Daisy Järva , kes kommenteeris teemat Kesknädalale, ütles, et ta on võrrelnud näiteks Isamaaliidu – Res Publica ning Keskerakonna suhtumist naistesse. IRL-laste seast ei oskaks ta praegu nimetada ühtki kõrgemat või tegusamat naispoliitikut, Keskerakonnas on neid aga hulgemalt: Oviir, Must, Reps jpt.
Võrdõiguslikkuse ja sookvootide teemad toovad alati pratamatult kaasa ka arutelusid selles suunas, et naisi hoiab poliitikast eemal perekond. Pole saladus, et edukamad on naised, kel lastekasvatamiskohustust ei ole. Angela Merkel ja Condoleeza Rice on lastetud, nagu ka Kristiina Ojuland, Ester Tuiksoo, Reet Roos, Keit Pentus jmt.
ﾜles kirjutanud
Urmi Reinde





Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)