Ajalooline mälu Eesti moodi

JAAN NIIN,      26. september 2001


18. augustil avaldas EPL kirjatüki "Ajalooline mälu Läti moodi", kus kirjutati, et Riia 800-aastaseks saamisega üritati Läti pealinna meelitada turiste ka Eestist. Paraku pole Riia juubel sugugi juubel eestlaste jaoks.

Kunagi piiskop Alberti rajatud linn oli nimelt see koht, kust algas meie maade alistamine 13. sajandil. Seda aga Riia oma juubeli juures meenutada ei taha. EPL soovitab lätlastel edaspidi tähistada näiteks ka Landeswehri sünnipäeva. Kuid Lembitut mälestavate eestlaste jaoks peab EPL silmas võimalust, et veel üheksa aasta ootamise järel võiks taas Ümera jõele "ristirüütlite kannupoistega" mõõku ristama minna. Seda ikka vanade aegade mälestuseks ja ka 800 aasta juubeli puhul.

Albert asutas Riia liivlaste maale

Ajaloost on teada, et Liivimaa (Riia) piiskop Albert pühitseti sellesse ametisse juba 1199. aastal Breemeni peapiiskopi poolt. Albert asutas 1201. aastal Riia turu (tulevase linna) meie sugulasrahva liivlaste maale. Ta andis samal aastal Maarjamaa nimetuse pärastise Vana-Liivimaa ordu ja piiskopkondade maa-aladele, mis üldiselt hõlmas nüüdisaegse Eesti ja Läti vabariigi territooriumi. Muide, Eesti alade tookordne alistamine toimus aastail 1211-1227.
Eeltoodust lähtudes tutvume põgusalt ajaloolise mälu seisukorraga Eestis, mis väidetavalt on veidi hullem kui Lätis. Kuigi EPL pole sellele küsimusele tähelepanu pööranud, ütleme kohe, et üks osa sellest asjast sai alguse Maarjamaa Risti ordeni asutamisest ja kasutamisest.

Maarjamaa Risti orden kui Eesti iseseisvuse au

Eesti Vabariigi esimene ja ainuke orden (kõik teised on Eesti ajast pärit teenetemärgid), Maarjamaa Risti orden, asutati president Lennart Mere survel ja pakutud kujul 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Kinnitatud korra järgi võivad selle ordeni saada Eesti kodanikest ainsana president, kelleks meil on seni Lennart Meri, ja välismaalased, kelle arv on piiramatu. Nii oleks nagu president Merest, oma vastava kaelas kantava kett-ordeniga, tehtud Maarja-(ehk Liivi-)maa ordumeister, kelle kujutletavad valdused hõlmavad nii Eesti kui Läti Vabariigi territooriumi. Samas võiksime Läti presidenti kujutleda ka meie ordumeistri vasallina, kuid ta võib Mere armust olla ka Maarjamaa kaasvalitsejanna.

Presidendi ametiraha Lennart Merit ei huvita

Eesti presidendi ametiraha, mis on Riigivapi teenetemärgi kett, pole vist Merd kunagi isiklikult huvitanud, vastasel juhul oleks ta selle Jeltsinilt kindlasti juba ammu kätte saanud. Praegu vedelevat see edasi Moskva relvapalati keldris. Kindlasti oleks presidendi soovil ammu talle vana "küüditatud" ametiraha asemele ka uus tehtud, sest seni on Meri kõik oma soovid riigis ellu viinud ja keegi pole talle ka midagi keelanud, kui president on midagi kangesti tahtnud. Selle kange tahtmise eredaim näide on Maarjamaa Rist, kuid ka sellega seonduvad ajaloolist mälu puudutavad asjaolud.
Nagu me oleme palju kordi näinud, on Meri kõigil pidulikel juhtudel, riiklikel vastuvõttudel ja rahvale manitsuskõnede pidamisel võtnud maarahvast vastu oma Maarjamaa Risti ordeniga kaelas, millega nagu rõhutades nende suhtes oma ülimuslikkust ja ka eraldatust. Taolistel pidulikel juhtudel on Mere tasemel ainult välismaalased, ja sedagi tema ordu liikmete või selle kandidaatidena.
Pealegi on risti kujutis sellel ordenil pärit juba ristirüütlite hobustelt, Landeswehri ja üldse Saksa sõjamasinatelt, millel aga ei saagi olla midagi ühist Eesti põlisrahva nii muistse kui ka hilisema vabadusvõitluse aadetega. Pigem vastupidi.
Aga nüüd jääme ootama, kes ja kuidas seda meie "rukkilillemurdjast" Lennart Mere SUURT ASJA hakkab edasi viima.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)