Vanasti peeti talu riigi alustalaks

A. Jõks,      09. aprill 2003


Eesti ajal oli viinamonopol riigi käes ja 75% riigi eelarvest laekus alkoholist. Seitsmeaastasele poisikesele pisteti põrandast laeni viinapudeleid täis monopolipoes riigivanem (0,75 l) põue ja viimane tassis selle koju isa voodipeatsisse, kust siis kogu pere seda enda või loomade tohterdamiseks tarvitas. Sai pudel otsa, toodi uus.
Laatadel ja põllumajandussaadusi müües järjekorras passides ajasid talumehed vankrid kõrvuti ning vastamisi vankriredelitel kõikudes lasid asunikul (0,25 l) ringi käia. Arutati ilmast ja maast, lauldi ning oldi purjuski. Oleksid tollased peremehed praegused viinajõed oma kõrist alla voolata lasknud, poleks Eestimaa põllumajandus Esimese maailmasõja kaosest ja Vabadussõja laosest maailma tasemele tõusnud.
Eesti talu oli riigi alustalaks, kus elas koos kolm põlvkonda. Selged sihid silmade ees, orjati ja korjati ühiselt parema tuleviku nimel.
Kommunistid asendasid talud kolhoosidega. Peremehetunde kaotanud maarahvas hakkas jooma alkoholi, mille pudelit käidi K-150ga vahel isegi 50 kilomeetri kauguselt otsimas. Vasikavaimustuses suguvennad aga hävitasid maaelu üldse. Likvideeriti eestluse, majanduse ja riigikaitse alus - põllumajandus. Lollimat ja rahvavaenulikumat põllumajanduspoliitikat kui viimasel aastakümnel, pole aetud terve Eestimaa ajaloo vältel.
Meie praegused valitsejad organiseerisid solkjoogi veo otse iga saaja ukse ette, et töötul, stressis, tulevikuta riigialamal oleks lohutus kohe käepärast võtta. Rahva viinalembuses on süüdi kogu meie süsteem ja selle teostajad, eesotsas surnute üle irvitava ekspresidendiga, kes välismaal eputamas käies ei teadnud ega tahtnudki midagi teada oma kaasmaalaste elust-olust, kuid palub nüüd relvastatud kaitset teda armastava rahva eest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)