Inimelude päästmine ei nõua alati kangelastegusid

KRISTIINA VALGI,      04. veebruar 2004


Sageli loeme ajalehtedest, meile saabunud e-meilidest või kuuleme raadiost, et Põhja-Eesti Verekeskus palub doonorite abi, aitamaks kriitilises seisus haigeid. Ja et eriti vajatakse seda ja seda veregruppi. Appikutsed jõuavad meieni juba ka sõpradelt saadetud ringmeilide näol. Olen isegi edastanud verekeskuse appikutseid sõpradele-tuttavatele ning väga tõenäoliselt teen seda ka edaspidi. Kuus-seitse inimest on pideva selgitustöö ja endale probleemi teadvustamise tulemusena olnud juba paar aastat stabiilsed veredoonorid. Ilmselt teevad nemadki omakorda enda tutvusringkonnas selgitustööd edasi. Üleskutseid on esitanud oma liikmeskonda kuulujatele erakonnad ja üliõpilasorganisatsioonid.

Miks on verekeskus kogu aeg sundseisus?

Miks aga on riiklik tervishoiuasutus, mis kogub doonoriverd ning varustab sellega haiglaid üle terve riigi, sunnitud pidevalt pöörduma taoliste appikutsetega riigi elanike poole?
Ilmselge, et 1,36 miljoni elaniku kohta on kaks protsenti veredoonoreid vähe. See number oleks vaja viia vähemalt nelja protsendini. Sel juhul oleks riigis tagatud minimaalne verevaru. Arvudesse ümber panduna tähendab see, et momendil on meil ligikaudu 32 000 doonorit, vajame aga ligikaudu 65 000.
Suvel Prantsusmaal Poitier`si Rahvusvahelisel Noorte Doonorite Foorumil teiste riikide kogemusi kuulates tuli välja enamike riikide ühine mure: doonoreid ei jätku.
Sama probleemiga seisab silmitsi ka selline suurriik nagu Prantsusmaa, kus on küll neli protsenti rahvastikust veredoonorid, kuid ikkagi puudus verekomponentidest. Ainus riik, kel pole probleemi doonorite arvu ega verega, on Taani, põhjuseks hästi organiseeritud ja toimiva Doonorite Seltsi aastakümnete pikkune tubli töö.

Ühe inimese veri võib päästa viie inimese elu

Kaasaegse meditsiini ülikiire areng on verepuuduse "probleemi" peamine põhjustaja. Doonoriverd kasutatakse operatsioonil, raskel sünnitusel, patsientide ravil verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähktõve, maksahaiguste, põletuste ja mitme teise haiguse puhul. Ühe inimese vereloovutus võib päästa nelja kuni viie inimese elu.
Seni on Eestis olnud doonorite püüdmine reaktiivne, mitte aga proaktiivne nagu lääneriikides. Kõige agaramad vereandjad on Eestis 20-24 aasta vanuses mehed, järgnevad kohe sama vanusegrupi naised. Tihtipeale jääb aga selle vanusegrupi vereloovutuse kordasid väheseks, vaid paar-kolm, seejärel kahjuks huvi vaibub. Meie elanike enim esinevad veregrupid on A Rh pos ning O Rh pos. Vähem esineb on aga AB Rh neg ja B Rh neg.

Sponsorid pole doonorlust avastanud

Eestis on doonorluse toetamine sponsoritele seni veel avastamata valdkond. Euroopas aga on doonorluse toetamine vägagi levinud ning ettevõtetele pigem auasi. Meil on mõned pikaajalised ja tublid sponsorid, kes on andnud oma hindamatu panuse veredoonorluse propageerimiseks ja toetamiseks (Löfbergs Lila, Kalev, Kiil & Ko jmt). Oleme oma noores riigis astunud alles esimesed julged sammud heategevuse ja kodanikualgatuse toetamise suunas (fond Saagu Valgus, Lastehaigla toetusfond, Laste Turvakeskus jne). Arenguruumi aga jätkub kõvasti.
Hea inimene, kes sa kuulud Keskerakonda või oled selle toetaja - kui Sa leiad endas tahet aidata, tee väike ja lihtne heategu! Haiged vajavad doonoriverd iga päev. Sinu annetus on paljudele abivajajatele hindamatu väärtusega. Ja ühel päeval võid olla abivajaja Sa ise või keegi Sinu lähedastest …

Hea inimene, kes sa kuulud Keskerakonda või oled selle toetaja - kui Sa leiad endas tahet aidata, tee väike ja lihtne heategu! Haiged vajavad doonoriverd iga päev. Sinu annetus on paljudele abivajajatele hindamatu väärtusega. Ja ühel päeval võid olla abivajaja Sa ise või keegi Sinu lähedastest …

Sa oled tore inimene!
Sobid doonoriks, kui:
" Sinu vanus on 18-60 aastat;
" Sinu kehakaal on üle 50 kg;
" Sinu tervislik seisund on hea (Sa ei põe hetkel mingit viirust ega tarvita antibiootikume);
" Sa ei ole eelneva nädala jooksul tarvitanud valuvaigisteid;
" Mehed ei ole loovutanud verd eelneva 60 päeva jooksul ja naised eelneva 90 päeva jooksul.

Tulles verd andma, pead olema terve, puhanud ja söönud. Oleks kena, kui Sa paar tundi enne vereandmist ei suitsetaks.
Enne vere andmise protseduuri hinnatakse Su tervislikku seisundit meditsiinilise läbivaatuse käigus esmalt küsitluslehega, misjärel määratakse esmase doonori puhul kindlaks veregrupp ja hemoglobiini tase. Vereloovutajatel mõõdetakse alati enne protseduuri vererõhku ja pulssi. Seega saavad püsidoonorid hea ülevaate oma tervislikust seisundist.
Vere andmise protseduur on mugav, kestes vaevu 10 minutit ning on täiesti valutu. Ühelt doonorilt võetakse korraga 450 ml verd, mis on inimorganismile kahjutu. Vere võtmiseks kasutatakse ühekordseid vahendeid, mis muudab protseduuri Sulle täiesti ohutuks. Pärast vereloovutust asetatakse punktsioonikohale side, mis tuleb kolmeks tunniks peale jätta. Samal päeval ei ole doonoril soovitatav teha trenni, ujuda, käia saunas ega tõsta raskeid asju.
Kohapeal pakutakse mahla, kohvi ja küpsiseid ning räägitakse, kui tore ja hea inimene Sa oled. Vere loovutamisel pannakse kirja isikuandmed ning säilitatakse info Su veregrupi kohta.
Arvestades kõiki eelnevaid protseduure, ole hea ja varu endale aega umbes tund, et poleks vaja kuhugi kiirustada. Vajalikku lisainfot leiad ka internetiaadressilt www.verekeskus.ee

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)