Toom parandaks tervishoiutöötajate riigikeeleoskust

„Keeleinspektsiooni tegevusaruandes seisab, et tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas kontrolliti 2013. aastal 725 töötaja eesti keele oskust. Nende hulgast tuvastati koguni 519 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat. Väärteomenetlust alustati 114 tervishoiutöötaja suhtes. Trahvide tegemise asemel peaks ministeerium töötajaid pigem toetama," leiab Toom.

Tema hinnangul parandaks asja riiklik keelekoolitusprogramm, kus õpetataks näiteks meditsiinialast eesti keelt. Soomes on vastav programm olema. See on Toomi sõnul üks põhjus, miks Eesti arstid massiliselt üle lahe rändavad.

„Meie tervishoiusüsteemi vaevab suur kvalifitseeritud töötajate puudus. Kui ministeerium ei asu toetama Eestisse tööle tulnud Ukraina või Venemaa päritoluga arste, lahkuvad nemadki. Omaette probleem on Ida-Virumaal, kus meedikud võivad küll keele selgeks õppida, kuid kuna keskkond on muukeelne, võibõpitu paraku paari kuuga ununeda," teab Toom.

Sotsiaalministeerium võiks Toomi arvates kaaluda võimalust teatud perioodiks alandada Ida-Virumaal töötavate meedikute keelenõudeid - eeldusel, et tervishoiuasutus tagab eestikeelse teeninduse, näiteks kaasates eestikeelse õe või pädeva tõlgi. „Näiteks hetkel peavad õed ja hoolekandetöötajad valdama eesti keelt B2 tasemel ning arst C1 ehk kõrgtasemel," räägib Toom.

Nende küsimustega seoses otsustasid Riigikogu keskerakondlased esitada sotsiaalminister Taavi Rõivasele arupärimise. Vastust oodatakse muu hulgas selle kohta, milliseid meetmeid on Sotsiaalministeerium välja töötanud, et tagada Eestis töötavatele arstidele erialane keeleõpe, ja kas ministeerium on kaalunud võimalust teatud perioodiks alandada Ida-Virumaal töötavate meedikute keelenõudeid eeldusel, et tervishoiuasutus tagab eestikeelse teeninduse, kaasates eestikeelse õe või võttes appi pädeva tõlgi.

JAAN MÄNNIK, Riigikogu Keskfraktsiooni pressinõunik

Jaga |