Kuidas pääseda kulupõlengutest?

Ado Jõks,      14. mai 2003


Vene okupatsiooni ajal hirmutati inimesi kulupõletamisel trahvide ja administratiivsete karistustega. Samas tehti ka selgitustööd kulupõletamisega tagajärgedest - hävitatakse putukaid, linde, isegi suuri ulukeid. Aga ikka jäi kõik jutu tasemele, kulu põletati ikka. Põhjus, miks kulupõlengud ei väljunud kasutatava kustutustehnika jõu alt, oli see, et kõikvõimaliku kulu teke viidi õigete põllumajandustööde ja tootmistsüklitega miinimumini - tekkinud kulupinnad olid väikesed.

Kulupõlengute probleem sai saatuslikuks alles taasiseseisvuse järel hävitatud põllumajandustööde ja tootmistsüklite kadumisega. Loodus ei salli tühja kohta ja looduse iseregulatsiooni ei suuda inimene niivõrd mõjutada, et seda jõuga oma haardes hoida… Kasutamata põllumaad ja looduslikud rohumaad võsastusid, tekkisid kuluväljad. Ei ole vaja suuri teadmisi, et mõista, mida tekitab tuli, kui põlemiseks on piisavalt palju kergestisüttivat materjali ja juurdevooluga vaba hapnikku.

Kulupõlengu ohtlikkust suurendab tunduvalt tuul ja pindala, millele tuli võib levida. Seega sõltub kulupõlengu tuleohtlikkus ja kustutustööde efektiivsus otseselt tule leviku kiirusest ja mida suurem viimane, seda ohtlikum on põleng, seda ebaefektiivsem on kustutustöö. Katastroofsete tagajärgedeni võib viia tule levikule soodsa suunaga tugev tuul. Järelikult, mida suuremal pinnal ja mida tihedam kulumass, seda ohtlikum on.
Suuri ja iga aastaga üha tihenevaid kuluväljasid on üle Eestimaa palju. Isegi väga palju

Ja alles nüüd, 12 aastat hiljem, s.o. tänavu, kirjutab "Postimees" (27.03.2003.a.), "Koit" - … "kuidas ohutult kulu põletada…", allikas: päästeamet! Senini siis uskus päästeamet ikka: kulupõletamist saab ära hoida inimeste hirmutamisega trahvimise ja muu karistamise võtetega. See ekslik mõttelaad ilmnes alles möödunud aasta pika põuaperioodi tagajärjel. Tasub meelde tuletada, kui palju ülejõu käivat ja tulutut vaeva nähti kulupõlengutega üle kogu Eestimaa. Ilmnesid tõsised jõuvaru nappused tehnika ja inimtööjõu näol

Kuhu enam edasi minna oli? Jõud said aastaga ammendatud, aga kuluväljad jäid ka tänavu aastaks. vähemalt taastas loodus nad endisse olukorda, sest põllumaa sihipärane kasutamine väheneb veelgi. Siit tuligi otsustada: "Sauna peab hakkama kütma - kärnad juba seljas."
Lubav manifest ajaleheveergudel näitab veelkord, et inimese jõud ei käi looduse iseregulatsiooniseaduse jõust üle, kulu tekkib ikka iga aastaga. Huvitav on, et enam ei räägita ka kulupõlenguga kaasnevast putukate, lindude ega suurulukite hävimisest!

Olgu lubadustega kuidas tahes, aga oma tagasisaadud isa põllumaa (pindalaga 25 ha) mis oli ka kuluväljaks kasvanud, kündsin oma kuludega ringi, et lõpuks 12 aastat kestnud tulehirmust pääseda. Hirmus mõelda, mida võib teha ootamatult lahti pääsenud tuli sellisel kuluväljal. Omavoliline kulu põletamine omal jõul, ilma tõsise kaitseta, pole mõeldav. Kuid senine suhtumine kulupõlengutesse päästeameti poolt, oli ju ainult taunitav ja vaenulik. Hea veel, et hätta jäädes 112 helistada võib.

Kahju, et selle 12 aasta jooksul pole meie ükski valitsus jõudnud arusaamisele, et tuleb taastada maa õige ja sihipärane kasutamine! Kulu ja kulupõlengud kaovad sel juhul iseenesest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)