Ajalooga ja ajaloota erakonnad

KADRI MUST,      11. oktoober 2006


Homme täitub Keskerakonnal 15 tegevusaastat. Seega on Keskerakond taasiseseisvunud Eesti eakaaslane, olles tekkinud Rahvarinde ja sellele lähedaste jõudude baasil. Loomisel nähti, et Eesti Rahva-Keskerakonnast peab saama tsentristlike jõudude tugev ühendus, millega seista ühiskonna tasakaalu eest, vähendada äärmuste kandepinda ning ära hoida rahva lõhestumine.
Paralleelselt Keskerakonna algaegadega paigaldati taasiseseisvuva Eesti nurgakivid. Erinevad riigiehitajad on tagantjärele osutanud igaüks oma lemmikkivile meie nüüdse riigi alusmüüris ja tahtnud ilmtingimata just seda nimetada nurgakiviks. Keskerakond oli esimene peaministripartei, aga teerajaja roll jäi ka hiljem paljudes ühiskonnale olulistes küsimustes tsentristide kanda.
Kodumaise kapitali soodustamine, integratsioon ja kodakondsusküsimuste lahendamine ning esimesed ulatuslikud ettepanekud pensionireformi läbiviimiseks jäävad juba aastatesse 1992–1993. Algusaastatel oli poliitikamaastikul rohkelt pisiparteisid, tänaseks on nad kõik kadunud, liitunud või lahtunud, ning nii ongi meist saanud Eesti vanim erakond.

Meil on seljataga pikki aastaid nii opositsioonis kui ka koalitsioonis. Oleme tõestanud, et me ei vaju laiali ka siis, kui kättevõidetud positsioonid äkitselt kaovad. Keskerakondlased on suutnud end tagasilöökide korral kiiresti koguda. Paremerakondadest nagu Isamaaliit ja Res Publica eristab meid veel see, et suudame oma toetust säilitada ka võimul olles. Ilmselt on põhjuseks omadus, et meie sotsiaalne sõnum paremini vastab ühiskondlikule nõudlusele. Eesti inimene ei taha suuremat sissetulekut ainult iseendale. Ta tahab, et terve ühiskond endaga toime tuleks. Keskerakond on suutnud olla ka selle sõnumi usaldusväärseks kandjaks, sest nagu senine töö näitab, suudab meie erakond oma lubadustest hästi kinni pidada.
Kuid meie toetus valijate seas on põhjustanud häiremeeleolusid selles meedias, kelle lemmikud me pole. Oleme sageli elanud situatsioonis, kus meie suhtes ei olda pidupäevaselt leebed, ning sageli kõlab konkurentide ja kriitikute suust ohkeid: kui seda Keskerakonda ees ei oleks!

Seda, et meie suhtes ollakse kriitilisemad kui meie heade kolleegide suhtes, oleme juba harjunud normaalseks pidama. Seda, et paar kuud enne valimisi läheb kriitika mustaks vihaks, oleme pidanud samuti kogema. Seni on meid lohutanud tõsiasi, et meie valijad on oma peaga mõtlevad inimesed ja vahkviha üks-ühele omaks ei võta.
Seni on see nii olnud, parimaks näiteks vahest kuus aastat tagasi valminud ajalehereklaam, kus lehe väljaandja reklaamis end loosungiga „meie teeme presidendi". Toona ei teinud. Kuid tänavu tasusid kõik alatud rünnakud end ära. Lausnegatiivsed lood asendusid küll pärast võidukat ärategemist taas neutraalsetega, aga põhjus on lihtne – valitud on uus sihtmärk. Selleks on Keskerakond.

Äsjakogetu kinnitab, et saab küll populaarse presidendi maine maha kiskuda ning selleks kulub vaid pool aastat. Usk uue Res Publica projekti tekkimiseks sai tubli kinnituse. Meedia on oma lemmikud leidnud ja tasakaalus lähenemist pole neilt mõtet eeldada.

Ilmselt kujuneb ka saabuvate valimiste puhul meedia lemmikuks järjekordne poliitiline jõud, kes saab öelda, et ta on uus. Kuid uued saavad Eesti poliitikas olla eeskätt need jõud, kellel puudub ajalugu ja kogemus või kes on sunnitud madalseisu sattudes end pidevalt ümber nimetama, vahetama logo ja esimeest. Üks projekt on lõppenud ja järjekordne uus alanud. Kuid protestihäältele rajatud erakonnad toovad kaasa protestile rajatud poliitika, aga teadupärast on protest väga kõikuv emotsioon.
Kuid kogemus ütleb ka seda, et meedia, olgu ta mis iganes kallakuga, pole ometi kõikvõimas. Ta jääb ikkagi vähem veenvaks kui kontakt inimeselt inimesele, mis on olnud meie tugev külg. Pealegi, teod kõnelevad valjemalt kui sõnad ja iga meie samm on tõlgendatav sõnumina.

Viisteist aastat ajalugu on jõulisim võimalik sõnum.

KESKMÕTE:
Keskerakond oli esimene peaministripartei, aga teerajaja roll jäi ka hiljem paljudes ühiskonnale olulistes küsimustes tsentristide kanda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (59)