100-aastane Soome tahab lõpetada üldise kellakeeramise

Soome parlamenti jõudis suvel kodanikualgatusena eelnõu suveaja kaotamise kohta. Ettepanekule kirjutas alla üle 70 000 kodaniku, kes olid mures suveaja mõju pärast inimeste tervisele. Kellakeeramise lõpetamise vajadust põhjendatakse sellega, et kellakeeramine toob kaasa südamerabandusi ning põhjustab inimestel unehäireid. Kellakeeramise-vastast rahvaalgatust toetas Soome valitsus ning eelmisel kuul ka parlament.

Soome parlament asus kellakeeramise-vastast rahvaalgatust üksmeelselt toetama, aga sellega edasi minna ei saa, sest seda reguleerib Euroopa Liidu vastav direktiiv. Seoses kellakeeramisega meenutati, et Soome on olnud varem ise üks kellakeeramise pooldajaid. Samas märgitakse, et nüüd on õige aeg tehtud vead parandada. „See on rahvaalgatus, mille Eduskunta heaks kiidab. Kogu Eduskunta on samal seisukohal. Sellest on tulemas ajalukku jääv rahvaalgatus,” kinnitas parlamendi transpordikomisjoni esimees Ari Jalonen.

Vigade parandust tegigi Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner (pildil), kes võttis selle teema Brüsselis üles kohtumisel Euroopa Liidu transpordivoliniku Violeta Bulciga ning arutelul oma kolleegidega EL-i riikidest. Eesmärgiks on, et kellakeeramisest loobutaks kogu Euroopa Liidus ühekorraga.

Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. Esimest korda kehtestati suveaeg Esimese Maailmasõja ajal 1916. aastal Saksamaal. Praegu kasutavad suveaega lisaks Euroopa riikidele näiteks Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Austraalia. Venemaa loobus talveajale üleminekust 2011. aastal.

Eestis mindi suveajale üle okupatsioonioludes – Esimese ja Teise Maailmasõja ajal – ning siis jälle üle hulga aja – aprillis 1981. Aastatel 1989–1996 ja 2000–2001 Eestis suveaega ei kasutatud.

AIVAR JARNE, Kesknädal

Jaga |