Soovime head-paremat uut aastat

Rataste-hooaeg vene perioodil Eestis küll korraks kerkiski. Olen Kernu kandis näinud maja, mis oli pandud palkidest jalastele, et kui vaja, siis traktorid ette, ja sõit läheb sinna, kuhu ruumi jätkub.

Käes on otsustamise aeg, arvab Soome president Sauli Niinistö, öeldes: „Soome rahvas on harva karistanud, ent tihti premeerinud poliitikute julgust näha õiglustunnet ka väljaspool oma huvide ringi."

„Aga riigiasutusi ei pea koondama pealinna," leiab Eesti Vabariigi president T. H. Ilves. „Aga kui maa on tühi, ei ole seal ka Kaitseliitu. [---] Räägime rahulikult, ei sõima ega ähvarda. Vaename vähem ja kuulame üksteist rohkem."

Kas ka seda, et riik vajab presidenti, kes oleks president, kes tunneks ja austaks põhiseadust, oleks rahvale eeskujuks, ühendajaks ja innustajaks? Kes näeks valge laeva pootsmanist kaugemale - pootsman näeb silmapiirini, kapten peab nägema ka üle horisondi...

Ei saa jätta meenutamata, et mu kadunud ema oli valge laeva ootamise aegadel kirglik Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa raadiosaadete kuulaja ning soovitas minulgi koolivendade juurde metsa minekut, sest „hääled" rääkivat, et „kohe-kohe lätvat venelise nii, et s... suitseb". Minul, tollal dokumentideta isikul, oli valida: kas ise või suguvõsa või mõlemad koos? Valisin esimese, ja õigesti tegin.

Läksin Abja valla TSN täitevkomiteesse ja valetasin (seda oli meile riiklikul tasemel õpetatud), et unustasin dokumendi (õpilaspileti) Viljandisse, aga rongiga sõites võidakse mind teepeal kinni võtta. Saingi saksaaegsesse osturaamatusse templijälje selle kohta, et olen Abja valda sisse registreeritud. Lahkusin „seadusevastaselt" Viljandi asemel, valdu vahele jättes, hoopis Pärnu poole. „Hääli" kuulda võtnud koolivennad aga visatud peale haarangut üle poordi veoautokasti ja keegi ei tea, kus nende kondid pleegivad. Nende suguvõsasid ja aitajaid aga „premeeriti" nismi-sismi-lismi-tismi kommete järgi, neil polnud vaja endal sõidupiletitki osta. Kui palju elujõulist rahvast läks võõrast lora kuuldes lihtsalt loojakarja...

Selline oli aeg, kus tuli kah elada ja hakkama saada. Aga minul ja, loodan, et ka mu kaasaegsetel, pole häbi juurutatud valede kasutamise pärast. Ansipistid-laaristid kasutavad seda uuteski tingimustes.

„Me ju mäletame pessimismi pärast iseseisvuse taastamist. Küsiti: „Kas ikka veame nii pikalt välja?"," meenutab president Ilves. Kui see oli probleemiks välisluures, siis jah. Aga tavakodanik seda Eestis ei mäleta. Kõik sujus siis kuidagi tavapäraselt. President Rüütlil olnud isegi Petseri-tagune riigipiir kokku lepitud, mis aga kahjuks nn pessimistide rappa vist kaduski. Nüüd lähevad vahetevahel kaubaks sammeldunud staliniaegsed Vene kaardid.

JAAN VAHTRA, pensionär Pääskülast

Jaga |