Nädala juubilar SADDAM HUSSEIN 70

Kn,      25. aprill 2007


Saddam Hussein al-Tikriti oli Iraagi diktaatorlik president alates 16. juulist 1979 kuni 9. aprillini 2003. Sellesse ajavahemikku mahtusid verine Iraagi–Iraani sõda, Kuveidi invasioon ja Lahesõda, kurdide ja shiiitide tapmised, ÜRO sanktsioonid ning Iraagi rahvale osaks saanud tõsine nälg ja vaesus, Seda kõike samal ajal, kui elukorraldus selles riigis muutus üha despootlikumaks ja korrumpeerunumaks ning hukkamised, piinamised, meelevaldsed vangistused ja inimeste jäljetult kadumine said igapäevanähtusteks. See kõik ei takistanud ameeriklastel oma suud kinni hoidmast ning Saddami rezhiimi vaikselt toetamast niikaua, mil ta neile veel kasulikuks osutus.
Ameeriklastele meeldis, et Saddam Hussein tülli läks venelastega, likvideeris kommunistid ja hakkas distantseeruma N. Liidust. Ka näitas Iraagi import USA-st jõudsat kasvutendentsi – kui 1975. aastal USA eksportis Iraaki kaupu 300 miljoni dollari eest, siis juba esimesel Saddami võimulolekuaastal suurenes USA eksport sinna juba ligi 700 miljoni dollarini. Ning Saddamil oli naftat, palju naftat…
Esinedes 1980. aasta kevadel CBS-i teleprogrammis, ütles USA presidendi abi rahvusliku julgeoleku alal Zbigniew Brzezinski: "Me ei näe Ameerika Ühendriikide ja Iraagi huvides mingeid põhimõttelisi lahkuminekuid… Ja me ei arva, et USA–Iraagi suhted peaksid igavesti jääma antagonistlikeks."
USA ajaleht Newsday kinnitas sama aasta 9. juunil otsesõnu, et Ühendriikide administratsioon näeb Husseinis ja Iraagis üldse Saudi Araabia ja selle nafta kaitsjat.
Washington Post aga kirjutas 30. septembril 1980, et Brzezinski tegevus suhetes Iraagiga "taandub ebatavaliselt osavale ässitamisele, mille eesmärk oli tõugata Saddam Hussein ja Iraak sõtta Iraani vastu".
USA ässitustegevus edenes edukalt – Iraagi ja Iraani vaheline sõda kestis 1980–1988. Millised suurepärased ajad Lääne relvatööstureile! USA sahkerdas Iraagile ka keemiarelvi, mille tagajärjel hukkus tuhandeid Iraani sõdureid. Keemilisi tapavahendeid jätkus Iraagile kauemakski – kurdide vabadusvõitluse mahasurumisel hävitasid iraaklased 1983. aastal selle relvaliigi abil 5000 Barjani suguharru kuulujat. Ameeriklaste "kingitused" ei saanud ka siis veel otsa. Minnes vastuollu tsiviliseeritud maailma tavadega, kasutasid Iraagi valitsusväed 16. märtsil 1988 Halubjah' linna kurdidest elanike vastu keemiarelva, tappes rohkem kui 5000 inimest, peamiselt naisi ja lapsi.
Paneb imestama, et kukutatud riigipea inimsusevastaseid kuritegusid vaaginud kohus mõistis Saddamile karistuse üksnes Dujali küla 148 elaniku mõrvamise eest 1982. aastal. See tapmine aga oli keemiarelva abil teostatud massimõrvade kõrval vaid "pisihuligaansus". Saddam poodi kibekähku üles, sest ülejäänud kuritegude kohtuliku menetlemise korral oleks paljastunud jänkide nimetamisväärne panus Saddami võimulpüsimiseks.
Oktoobris 2003 kinnitas ÜRO relvainspektorite juht David Kay, et mingeid märke Iraagi tuuma-, keemia- või biorelvast pole leitud. Ometigi just sel ettekäändel alustaski USA oma liitlastega Iraagi "demokratiseerimist", millega veel praegugi kaasnevad inimkaotused on edukalt võrreldavad Saddami valitsusaega ilmestanud laibakogustega.
"Iraagi uusim ajalugu tõendab ilmekalt, et tee demokraatiale on meile suletud. Ameeriklased ja britid ei tohiks olla nii naiivsed ja arvata, et võivad demokraatia luua niipea, kui on kukutanud Saddam Husseini ja tema rezhiimi. Viimased nelikümmend viis aastat on iraaklased elanud igavese viha, kättemaksuiha ja agressiivsuse käes. Need vähesed, kes on meie maa valitsuses aususe, siiruse ja ligimesearmastuse eest võidelnud, on juba ammu nurka surutud ja neid on jäänud üha vähemaks. Nüüd on neid nii vähe, et ma ei näe, kuidas nad saaksid ennast maksma panna selles uues ühiskonnas, mida pärast sõda hakatakse üles ehitama."
Nii ütles Saddam Husseini ihuarst Ala Bashir norra ajakirjanikule Lars Sigurd Sunnanåle vana-aastaõhtul 2002, kolm kuud enne Bagdadi langemist.
Saddamiga tehtud naftadollarite mäng meenutab praegu teleekraanilt tuttavat seriaali "Võta või jäta". Jänkid lõpuks Saddami ikkagi jätsid. Ent Jumal hoidku maailma Saddami-suguste ja nende mahitajate eest!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)