Eesti relvad jäid Iraaki hiljaks

RALF R. PARVE,      02. veebruar 2005


27. jaanuaril startis Tallinna lennuväljalt transpordilennuk, mis oli koormatud Eesti riigilt Iraagi siseministeeriumile saadetud relvade ning laskemoonaga. Kaitseministeeriumi teatel läks lendu 2400 Hiina päritolu automaatrelva AK 56-2 ning nendest laskmiseks 1,1 miljonit padrunit. Ministeerium märkis muuhulgas, et taolise materiaalse abi osutamisega peeti silmas eesseisvaid valimisi Iraagis. Samuti väideti, et materiaalne abi Iraagile ning väljaõpe on esmatähtis formeeritavate julgeolekujõudude võimekuse loomiseks terrorismivastases võitluses.
Lahkelt annetatud relvad ei vasta NATO standardile ja need on Eesti kaitseväe ja kaitseliidu väljaõppes osutunud tarbetuteks. Relvade ning laskemoona saatmine Iraagi julgeolekujõududele toimus NATO väljaõppemissiooni Iraagis (NATO Training Mission Iraq) raames, lähtuvalt Iraagi ajutise valitsuse palvest ning ÜRO julgeolekunõukogu otsusest.
Relvade tasuta minemasaatmine otsustati valitsuskabineti 20. jaanuari otsusega. Valitsuse otsuse täitmise erakorraline kiirus näis esialgu hämmastav! Vaid kuus päeva ja juba oligi lennuk niikui niuhti tasuta relvade ning laskemoonaga õhus. Ent selline positiivne arvamus jäi üksnes esialgu.
Paraku juba reedel puhkes skandaal. Postimees teatas, et NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer oli kogu 15. jaanuari päeva tagajärjetult taga ajanud Eesti peaministrit Juhan Partsu ja NATO suursaadikut Harri Tiidot. Kurjustamaks, miks ei saadeta relvi ära 16. jaanuaril.
Pärnu loodusõnnetusele reageerimine ei läinud meil kuigi kiiresti, Iraagi relvasaadetise teelesaatmine läks üksjagu kiiremini, ent NATOle jäi sellest Eesti kiirusest vajaka.
Parts aga laiutas käsi ning väitis häbelikult: "Kiire ja korrektse asjaajamise osas näen mõningast arenguruumi".
Mis aga ei takistanud tal kogu selles tekkinud segaduses nõuda Postimehelt millegipärast vabandamist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)