Keskerakond läbis järjekordse tuleproovi

KÜLLO ARJAKAS,      05. märts 2003


Valimiste puhul tõmmatakse üsna tihti paralleele tippspordiga. Teatavasti on seal kulminatsiooniks olümpiamängud. Poliitikas on nendega võrreldav rajajoon Riigikogu valimine. Mõlemad suurüritused toimuvad üle nelja aasta. Mõlema puhul vaadatakse ja analüüsitakse eelnevaid tulemusi ja prognoositakse tulevikku.
Keskerakond võib ka oma seekordse saavutusega olla rahul. 28 kohta Riigikogus on kindlasti alus, millega saab rahulikult tulevikku vaadata. 28 kohta tähendab, et enam kui neljandik valijaid andis hääled just meile. Mõistagi oli erakonnas tunda lootusi parema tulemuse osas ning ka erinevad valimiseelsed küsitlused ennustasid suuremat kohtade arvu.
Tegelikult oli Keskerakonna jaoks lähteseis väga kõrgele tõusnud juba alates 1999.aasta Riigikogu valimistest. Tookord kättesaadavaks osutunud samuti 28 kohta on rekordiks meie kogu 1990. aastate parlamentarismi ajaloos, jättes küll kõrvale mitme osapoolega valimisliitude tulemused. Ning ka Eesti Vabariigi 1920.-1930. aastate alguse parlamendivalimistel ei suutnud ühe nimekirjaga sarna tulemust keegi saada.
Sellele tuleb juurde lisada enam kui aasta valitsusvastutust, sest tavapäraselt on kergem
valimistele minna opositsioonist. 2002. aastal osales valitsuskoalitsioonis Reformierakonnaga tervelt kaheksa Keskerakonna ministrit ja koalitsiooni juhtis erakonna esimees Edgar Savisaar.
See, et rünnak tuleb eeskätt Keskerakonna vastu, ennustati juba erakonna valimiskonverentsil. Nii tulebki juurde lisada massiline meediarünnak, mis algas juba jaanuarist. Äsjalõppenud valimiskampaanias süüdistati Keskerakonda küll kõikides mõeldavates surmapattudes - alates Eesti Vabariigis vene keele muutmisest teiseks riigikeeleks kuni Eesti NSVsse tagasipöördumisega ning lõpetades ei tea millega. Nii tekkis konkreetne foon, millega astuti läinud pühapäeval valimiskastide juurde.
Ka sellise tausta juures andis oma hääle meile esialgsetel andmetel tervelt 125 688 valijat, mis kindlustas meile järjekordse valimisvõidu. Olgu siinkohal öeldud kõige siiramad tänusõnad kõikidele meie senistele ja uutele valijatele!
Tõsi, seekordne valimisvõit on napim kui eelnevatel kordadel. Nii äsjastel kui ka 1999. aasta omavalitsuste valimistel ning ka 1999.aasta Riigikogu valimistel oli erakonna edu suurem. Aga ka tippspordis ei ole võimalik nii kõrgele aetud rekordeid järjest ja järjest ületada. Meenutagem siinkohal kas või äsaseid Fal di Femme suusameistrivõistlusi, kus kuningas Andrus Veerpalu peaaegu kindla medalita jäi.
Siin tuleb arvestada, et Keskerakonda toetati valijate silmis kõige enam tervelt neli aastat, alates juba 1999. aasta veebruarist. Meie dünaamilisel poliitikamaastikul on see iseendast haruldaselt pikk aeg. Ühiskond muutub ja ka valijad ihkavad muudatusi, mis peegeldub poliitiliste eelistuste muutumises.
Samas ennustati Keskerakonnale märksa suuremat valimisvõitu, mis võis paljudele mõjuda - sest kui nad nagunii suurelt võidvad, siis milleks veel minna valimiskasti juurde? Kas ja kui palju meie traditsioonilisest valijaskonnast seekord koju jäi, on praegu ilma täpsema analüüsita veel vara öelda. Aga näiteks Ida-Virumaal, mis on Keskerakonna üks toetusbaase, oli osavõtt valimistest üldse kõige väiksem.
Seevastu ennustati meile valimisvõitu kaheksas valimisringkonnas. Tegelikkuses tulime esimeseks kuues, st pooltes ringkondades. Ühe erakonna kohta on see tõeliselt tubli saavutus, sest ülejäänud kuus ringkonnavõitu jagunesid Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu vahel.
Ja ikkagi tuleksin ma spordi juurde tagasi. Kui oled kord kullaga harjunud, on loomulik, et loodad maksimaalset ka järgmisel võistlusel. Keskerakond kogus parima tulemuse ka seekord, ehkki napilt uue tegija Res Publica ees. Kuid samas võime olla rahul sellega, et oleme viimaste aastate stabiilseim erakond Eestis. Selle tulemusega ei hiilga endise kolmikliidu juhtivjõud ja ka uue poliitika tõelise näo üle saame otsustada nelja aasta pärast.

KESKMÕTE
Ühiskond muutub ja ka valijad ihkavad muudatusi. See kõik peegeldub ka poliitiliste eelistuste muutumises. Sellele vaatamata sai Keskerakond võrreldes 1999. aastaga juurde 12 310 häält ehk tervelt 10,9 %.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (116)